Sten, vapustav tegu! Kui kaua kulus selleks, et jõuda ideest teostuseni ning kas nüüd ongi teil päris enda koht?

Idee sai alguse 2008 aastal, kuid siis ei soosinud seda tegevust kooli juhtkond, sest neil ei olnud aimugi meie plaanidest ning võimetest. Aasta aega hiljem saime endale siiski need ruumid ning need olid täis erinevaid asju, mida keegi isegi ei kasutanud. Teisisõnu olid need pigem kolikambrid.

2010. aastal saime lõpuks kokku kõik vajaliku materjali ning olgugi, et asi vahepela natukene ära vajus kestis ehitustöö suhteliselt lühikest aega.

Kuidas nii, et suutsid olla nii arhitekt, kujundaja, ehitaja kui ka projektijuht ning samalajal õppida kooliski?

Polnud midagi teha - ehitasime pärast tunde ning tegelikult oli see tiimiga koos tegutsedes lõbus tegevus. Oli higi ja ka rõõmupisaraid, kuid veetes koolis aega ka kella 2ni öösel saime me sellega üheskoos hakkama.

Kuidas suhtub kooli juhtkond nüüd teisse, kui äsja halvas korras ruumid eeskujulikuks pesaks renoveerinud esindusse?

Nad on väga õnnelikud! Ainus, kes ehk sõjakirvest veel peab on majandusalajuhataja, kellele me natukene ära tegime. Samas oli küsimus selles, et kas teeme seda meie või mitte keegi, sest 10 aasta jooksul ei ole me tegusid veel näinud.

Kas see on sinu esimene ühiskondlik projekt?

Jah, kohe päris esimene. Eelkõige olen suure osa enda elust pühendanud ma spordile ning nüüd, kui olen vanemaks saanud olen saanud enam julgust, et kätte võtta ja lihtsalt teha midagi, mis tegemist vajab.

Teil on mitu ruumi - üks suurem ja teine väiksem. Mis funktsiooni need täidavad?

Pean tunnistama, et sain endale õpilasesinduse presidendina isikliku kabineti, kuhu pääseb minnes trepist alla. Nii ongi, et suurem ruum on koosolekuteks ning väiksem minujaoks. Kuid ega ma kätte kellelegi ette ei pane - teretulnud on sinna kõik teisedki.

Kas teil on ruumis ka juba esimesed otsused tehtud?

Meie koosolekute ruumis on kogunenud nüüdseks ka hoolekogu koosolek ning ma usun, et tulevikus saabki seda kasutada väiksemate koosolekute pidamiseks, sest see mahutab 13-14 inimest. Ka õpilasesindus on sinna juba kogunenud ning mul on väga hea meel, et nüüd on meil tõesti enda koht, kus olla ning tunda ennast ühtsena.

Mis on sinu sõnum noortele? Kas sellel projektil on ehk ka mingi tagamõte?

Ma usun, et paremad tingimused on meie endi kätes ning võimalik on ära teha väga palju, kui vaid tahta. Koos tegutsedes jõuab alati hea tulemuseni kui on ühine tahe ja motivatsioon.