Jah, meil riik ei ole laenu võtnud, aga selle eest on pidanud kõik elanikud seda tegema

Eile rääkisid kaks tudengit Noorte Häälele, kui palju neil õppida tuleb, millised on nende tulud ja kulud ning kuidas üliõpilase elu väljakutsetega hakkama saadakse. Toome välja kommentaariumist enim kõlama jäänud kommentaarid.

Ttt: Olen ise pärit suhteliselt vaesest perest. Üliõpilastest lapsi oli meie peres ühel ajahetkel päris mitu ning lausa mitmes linnas. Vähemalt nii palju on vedanud, et mõlemas linnas olid meil elukohad pere juures olemas. Kui keegi oleks vajanud üüripinda, ei oleks välja tulnud. Ka oma palga eest saab vaevalt söögi ja arved makstud. Töötan osalise tööajaga ning hetkel oman lausa mitut töökohta, et ära elada.

Hehe: Mäletan oma kooliajast ~8 aastat tagasi, et käisin päevases õppes ja lisaks veel täiskohaga tööl, kus kooli jaoks kasutatud ja puudutud aeg tuli õhtul tasa teha. Sai hakkama, samas koolilõpetamine venis sedasi 2 aastat pikemaks kui plaanitud. Mingit nägurielu ei pidanud elama ja palk oli ka suurem kui praegu siin keskmisena kirjutatakse.

Närvidläbi: Jah, meil riik ei ole laenu võtnud, aga selle eest on kõik elanikud seda pidanud tegema ja kõik teenused on nii kallid.

Väga raske on ära elada, saab hakkama, aga milleks kogu aeg 24/7 meeletu stressi peab peal olema?

Tasuta kõrgharidus???

Väga hea õppeedukusega tudeng väikelinnast:
bussisõidusoodustus: Sebe bussides kadunud see viimnegi 10%
stipp või toetus: 0 eurot
üürikorter Tartus: 200 eurot

Elu ainult vanemate rahakoti peal, sest õppimise kõrvalt töötamiseks aega pole. Aitäh, partei ja valitsus!

Vallo: Käies ka ise hetkel veel ülikoolis ja täiskohaga tööl, võin öelda, et kool on suht unarusse jäänud. Eestis ei ole võimalik mõlemat korraga teha, nii et sa läbi ei põleks. Eriti veel tehnilistel aladel, kus kaugõpet ei ole, võid ainult unistada töötamisest erialasel kohal ja samas koolis käia. Pole mõtet sõna võtta asjade kohapealt, millest midagi ei teata.

Imelik: See naljakas, et läbiv teema on see, et ülikool ongi vaid neile, kes viitsivad ja tahavad. Ometigi lõugavad samad tegelased, et tööl peab ka käima. Kas pole mitte natukene imelik nõuda kahel alal endast maksimumi andmist?

Kui töötada tahab, las töötab. Kui õppida, siis las õpib. Mugav on omal tugitoolis karjuda, et las teeb mõlemat, noor inimene. Paraku fakt on see, et need, kes karmimatel erialadel on ja ka töötavad, ega need jõua mõlemas maksimumi anda, kannatab kas akadeemiline või professionaalne elu.

Arstitudengitestki tean, õpivad nad tõesti palju, tublimad tegelevad ka spordi ja muude hobidega, et olla eeskujuks teistele. Kui nad just mingid robotid pole, kes und ei vaja, siis ei ole võimalik veel kõrvalt tööl käies edukalt arstiks õppida.

Kelle probleem see on, on iseasi. Aga fakt on see, et ei saa!