Kohustusliku kirjanduse võlu ja valu

Iga kooliaasta alguses emakeeletundi sisenedes ulatab õpetaja meile nimekirja, kus on kirjas raamatud, mille kooliaasta jooksul läbi peab lugema. Kas kohustuslik kirjandus aitab lugemise populariseerimisele kaasa või pigem võtab igasuguse innu ära?

Muidugi vastab sellisele küsimusele peaaegu iga noor, et kohustuslik kirjandus on niivõrd peale sunnitud, et pärast seda ei taheta enam ühtegi raamatut silmaotsaski näha. Kirjandusteos peab olema vaba, selle lugemist ei saa sundida. See võib olla väga suureks takistuseks ning lõpuks ongi nii, et noor ei huvitu lugemisest. Ka arvatakse, et kohustusliku kirjanduse nimistusse kuuluvad teosed on igavad ja vanamoodsad.

Samas on ka erandeid – teinekord võid avastada suurepärase raamatu justnimelt koolist, õpetaja soovitusel. Ise raamatukogus või raamatupoes ringi kolades võib silm küll peale hakata suurte tiraažidega ülipopulaarsetele teostele, mis tänapäeval ilmunud on, kuid koolist avastatakse just seda kirjandusklassikat, mis teinekord võib osutuda vaat et põnevamakski! Ning kindla peale tuleb klassikaks saanud kirjandusteoste lugemine kasuks nii maailma mõistmisele kui ka silmaringile.

Kirjuta, mida sina arvad kohustuslikust kirjandusest: [e-mail]