Kooli algus toob endaga kaasa posiitivsed tunded

Algav kooliaasta on olnud mul mõtetes juba suve keskpaigast alates. Ma küll ei nimetaks ennast väga kooli armastavaks inimeseks, kuid siiski tekitab mõte uuest kooliaastast ärevust.

Tegelikult on see nii iga aasta. Alati tekib väike uudishimu, kui sa tead, et tulemas on midagi uut. Olgu see siis mõni uus õpetaja, klassikaaslane või õppeaine. Just õppeaineid tuleb suuremates klassides juurde ning siis ongi rohkemast mõelda.

Kellega erinevates tundides istuda, kas ma saan sellega hakkama või kas mulle üldse see meeldima hakkab? Võib-olla peaksin ebameeldivates tundides istuma ettepoole, et need mulle meeldima hakkaksid või hoopis vastupidi? Tegelikult oleks üldse lihtsam nendest mõtetest kuidagi vabaneda.

Kuigi tavaliselt on kooliks ettevalmistumine üsnagi ebameeldiv, siis üks mu lemmikutest on kooliasjade ostmine. Teen alati enne seda nimekirja ja on ka hea põhjus kirjutuslaua sahtlid korda teha. Käin alati läbi palju poode ja vahel teen selle osturetke hoopis teises linnas.

Esimese koolipäeva eelõhtu ei ole minu jaoks kunagi midagi jubedat või kurba, ma võtan seda alati nagu tavalist suvevaheaega. Just esimese septembri hommik on see hetk, mil ma saan aru, et nüüd on see käes ja tuleb hakata õppima vaheldumisi sooviga saada juba uuele vaheajale.