Kutseharidus – kellele ja milleks?
Mida sa selle haridusega peale hakkad? Kas sa tahad silmaringi avardada, saada pärast hariduse omandamist valdkonna spetsialistiks, olla endale tööandjaks? Küsimusi on sama palju kui valikuid, kuid oma ajalisi ja majanduslikke ressursse arvestades jõuab reeglina põhjalikult tegeleda vaid ühega.
Üks elu tähtsamaid valikuid, mis loob vundamendi kogu tulevasele elule, on haridustee valik. See tuleb reeglina teha juba põhikooli või gümnaasiumi lõpuks. Millisest harust edasi liikuda – kas suunduda ülikooli kõrgharidust või kutsekooli mõnd praktilist eriala omandama või vaadata üldse välismaa poole? Need on küsimused mille juures vajab noor sageli suunamist ja võimalust ka eksida, et leida lõpuks oma tee.
Kellele?
Räägime valikutest ja õpingutest Jõgevalt pärit noormehe Olavi Petraudzega. Oma 26 eluaasta jooksul on Olavi lõpetanud Jõgeva Gümnaasiumi, õppinud Tartu Ülikoolis filosoofiat ning leidnud lõpuks tee Tartu Kutsehariduskeskusesse kokandust õppima.
Oma esimese valiku tegi Olavi pärast gümnaasiumi lõpetamist ülikooli kasuks. Miks? „Nagu paljud gümnaasiumilõpetajad, läksin ka mina pärast gümnaasiumi ülikooli, olles mõjutatud ennekõike gümnaasiumiõpingutel edasikantavast mentaliteedist. Õppisin ülikoolis filosoofiat. Koolis on pigem kõrgharidust omandama suunav õhkkond, jättes välja teised võimalused, mis ehk koolilõpetajale rohkem sobivad,“ tõdes Olavi.
Olavi otsustas esmalt valida teadusliku suuna, kuid sai peatselt aru, et õige valik on veel tegemata. „Mida rohkem ma ülikoolis kohal käisin, seda enam sain aru, et päris minu jaoks see ikkagi ei ole. Pärast esimest õppeaastat võtsin paberid ülikoolist välja ning otsustasin käia läbi veel kohustusliku kaitseväe, et oma tuleviku osas rohkem mõtteid koguda,“ meenutas noormees. Varudes omale piisavalt mõtlemisaega, tuli Olavi kaitseväest tagasi teadmisega, et ülikooli asemel jätkab ta õpinguid just ametikoolis – kokanduse erialal.
Küsin Olavilt, et olles õppinud nii ülikoolis kui nüüd omades ka ametikoolis õppimise kogemust, siis kuidas ta neid kahte võrdleks? „Kutseharidus on kindlasti paindlikum. Ametikooli kõrvalt on lihtsam tööl käia, mis on väga oluline, ameti õppimisel on tööl käimine üks osa kutse omandamisest, sest erialane töö on sinu praktika. Üheks plussiks kutsehariduse juures on ka võimalus varakult näha, mida omandatav kutse endast reaalselt kujutab.“ Kutseõpingud annavad läbi praktilise lähenemise võimaluse kiiremini aimu saada oma ametisse sobivusest. „Olgugi, et õpingud on praktilised ning töölkäimist soosivad, tuleb silmas pidada, et tegu on ikkagi kooliga, mis tähendab, et kool on prioriteet ning kui üks teist segama hakkab, siis tuleks kusagilt järeleandmisi teha,“ on Olavi realistlik.
Milleks?
Uurin Olavilt, mis on õpingute juures kõige huvitavam. „Õpingute juures on kindlasti kõige põnevamad praktilised tunnid, nagu toidulaborid, kus saab erinevaid retsepte läbi harjutada,“ toob noormees välja. Just praktikaid peab Olavi ka kõige harivamaks: „Praktikal saab kohtuda ja koos töötada samal erialal juba edasijõudnutega ning panna end proovile erinevates kohtades.“
Väljakutsetest rääkides puudutab Olavi nii kooli korraldatavaid kui ka üleriigilisi võistlusi ja õppepraktikaid: „Kool korraldab igal aastal mitmeid õppepraktikaid väljaspool Eestit, sh sõpruskoolide külastamised ja välispraktikad restoranides,“ räägib noor kokk. Oma oskuste proovilepanekust ei puudu ka üleriigilised kutsevõistlused, millest võttis osa ka Olavi ja saavutas Noorkoka võistlusel tubli neljanda koha.
Aga milleks seda kõike õppida ja kogeda – kuhu Olavi välja tahab jõuda? Nagu enamik kutset õppivaid noori, plaanib ka noormees töötada oma erialal ning praktiseerida erinevates köökides. „Tahan end täiendada nii kodus kui välismaal, et lõpuks tulevikus luua oma restoran.. Kutseharidus aitab mul selleks luua vajamineva põhja, mille pinnalt ise edasi minna,“ vastab noormees.
Olavi, olles leidnud oma tõelise kutsumuse ametikoolis, tõdeb, et esimene valik on alati kõige keerulisem: „Kui sul on huvi ja varasem praktiline oskus, siis seda sa peadki edasi arendama. Olles õppinud nii ülikoolis kui ka ametikoolis, tean, et nii kõrg- kui kutseharidus on piisavalt väljakutset pakkuvad, kui õppida iseenda jaoks ning teada oma eesmärke.“
Kommentaar: miks valida kutseharidus?
Kutseharidus on ideaalne inimesele, kes teab, mida ta tulevikus teha tahab. Õpilase edu sõltub peaaegu ainult temast endast ja kui olla usin, siis annab kutsekool palju vabadust. Minu jaoks oli ametikoolis õppimine ka hea iseseisvuse arendamine. Kui olla tubli õpilane, on töökoht oma erialal garanteeritud.
Mihkel Manglus, Tartu Kutsehariduskeskuse kokanduse eriala vilistlane, kutsevõistluse Noorkokk 2012 võitja
