Tegelikult ootan ma kooli üsna suure huviga. Olen pisut ärevuses ja põnevil. Need tunded on osaliselt sellest, et tahan oma klassikaaslasi ja sõpru näha, kuid veel suurema huviga tahaksin teada, mida üheksas klass endast ette kujutab. Kui palju me õpime, puhkame ja väljasõitudel käime?

Teine osa minust aga ei taha seda kuuma ja mõnusat suve ära lõpetada, vaid tahaks jääda mereranda pikutama ja omi mõtteid mõlgutama.

Minu kõige suurimaks hirmuks kujunevad eksamid, mis sellel õppeaastal toimuvad. Kardan, et ei saa piisavalt häid tulemusi ja pole lõputunnistusega rahul. Siiski ei peaks ma üldse pabistama, sest mulle on abiks ja toeks paljud perelikmed, kes on sõnanud, et kui teised on hakkama saanud, siis saad sina ka. Oma panusena pean ma hoolikalt õppima, et lõputunnistus oleks minu jaoks suurepärane, sest lõppude-lõpuks õpin ma siiski endale, mitte kellegile teisele.

Ootan suure ärevusega oma esimest tutipäeva, kuna sel päeval saab meenutada toredat lapsepõlve ja kohtuda algklasside õpetajatega. Usun ja loodan väga, et sellest päevast kujuneb üsnagi meeldejääv sündmus, mida saab meenutada ka mitme aasta pärast.

Minu tunded algava kooliaasta suhtes on hetkel erinevad. Kohati hirmutavad, teisalt jällegi lõbusad ja toredad. Milliseid emotsioone algav kooliaasta minu näole tegelikult manab, saan teada üheksa järgneva kuu jooksul, mis mind ja paljusid teisi õpilasi ees ootab.