Uuel nädalal algab kool: kuidas hommikuti üles saada?
Kui ma täna ärkasin, tahtsin ma end lüüa ja sõimata, sest kui kella vaatasin, lugesin sellelt 8:05, ehk esimene tund hakkas kümne minuti pärast ning ma oleksin ka kõige kiiremini tehes hilinenud vähemalt 45 minutit. Kuna prantsuse keel on üks mu lemmiktunde, olin väga pahane. Pean ütlema, et see pole absoluutselt esimene kord, kui nii on läinud, tihti, nagu tänagi, mäletan isegi, et ärkasin korra enne seda ja isegi rääkisin emaga, kes ütles, et kell on seitse, küsis midagi ning ma vastasin “mhmh”. Magasin rahulikult edasi täies veendumuses, et kell on umbes kuus ja võin rahulikult sooja teki all põõnata.
Otsustasin, et ma ei astu täna uksest välja enne kui olen leidnud lahenduse oma probleemile. Ma ei saa jätkata iga teine päev kooli sisse magades, see ei ole jätkusuutlik viis. Igal hommikul sooviksin ma ärgata kõige hiljem kell kuus, tavaliselt ärkangi kell kuus, panen äratuse kinni ning magan poole kaheksani.
Mõeldes, kuidas sellele küsimusele vastust leida, guugeldasin natuke ja leidsin blogi, kus on asjalikult seletatud, kuidas ärgata varem ning olla puhanud. Ühesõnaga täpselt see, mida ma otsin! Õhinaga lugesin suhteliselt pikad postitused läbi ning avastasin, et see tundub üsna loogiline. Nagu ka mina, leidis Steve Pavlina, et muuta ei saa seda protsessi hommikul. Enamasti ei suuda ma unise peaga õigeid otsuseid langetada. Temagi leidis, et tihti tekib olukord, kus kell üksteist õhtul otsustad, et ärkaks kell kuus ning kell kuus lükkad ärkamise kaheksani. Ma usun, et tegelikult oleksid soovinud ärgata kell kuus, mitte kell kaheksa, kuid unisena tegid vale otsuse.
Küsimus ei ole nii väga tahtejõus, sest vahel aitab tõesti endaga mõttes vaidlemine ja enda sundimine voodist välja, kuid alati ei suuda mõistus sellisel viisil võidule minna. Protsess tuleb muuta alateadvuslikuks. Tuleb tekitada harjumus kella helisedes esimesel hetkel äratus kinni panna, tõusta ning jätkata oma hommikuse esimese tegevusega.
Asi muutub veidi koomiliseks, sest sellise harjumuse tekitamiseks tuleb seda korrata, korrata ja veel kord korrata. Põhimõtteliselt on tegu sama tüüpi harjutamisega nagu lihasmälu puhul, seega sarnaneb protsess näiteks klaveril lugude pähe õppimisele ning õnneks olen ma seda juba piisavalt teinud.
Millest alustada? Mine oma magamistuppa ning muuda see hämaraks, tõmba kardinad ette või oota õhtuni. Lama voodisse, kui pesed tavaliselt enne magama minekut hambaid või teed muid rituaale, siis soorita need, seejärel roni voodisse. Pane endale äratus valmis mõni minut hilisemaks kellaajaks ning ürita lõõgastuda. Mõtle oma lemmikkohale või lemmiktoidule, ükskõik millele, mis tundub fantastiline ja tore, et tekiks une tunne. Kui kell heliseb, pane äratus kinni, tõuse voodist ning tee esimene asi, mida hommikul teha tahad. Steve soovitab seda alguses teha umbes kolm korda päevas, kuni suudad hommikuti juba pidevalt oma varajasel kellaajal ärgata ning seda teha alateadvuslikult. Seejärel pole harjutamine enam vajalik. Nüüd peaksid olema suuteline oma elu lõpuni ärkama sellel kindlal kellaajal kui sa tsüklit ei muuda ning lõpuks muutub ebamugavaks hiljem ärkamine.
Pavlina kirjutab samuti, et inimene peaks magama minema siis kui ta on väsinud. Kuidas ta mõõdab oma väsimustaset? Inimene on väsinud kui ta ei suuda lugeda rohkem kui ühe lehekülje ilma keskendumist kaotamata. Ning ärkama peaks alati samal kellaajal. Muidugi on loogiline, et kui õhtu venib pikaks, nelja-viieni hommikul, ei pea ärkama kell viis, nagu temal kombeks, kuid ta ütleb, et järgmisel päeval peaks taas tavapärasesse tsüklissse minema.
Ühesõnaga ma arvan, et olen leidnud lahenduse oma probleemile, kuid pean nüüd seda katsetama. Proovin kuu aega enda magamisharjumisi sellisel viisil paika panna, ning kui see programm mulle ei sobi, pean midagi uut leidma.
On sul ärkamisega raskusi? Tead omi nippe tõusmiseks? Anna teada.
Originaalpostitusi, millele viitan saab lugeda inglisekeelsetena nendelt linkidelt:
Artikkel ilmus esimesena minu blogis 14. detsembril 2010.
