„Pärast Petersoni gümnaasiumi lõpetamist teadsin vaid, et tahan edasi õppida, sest minu peres on haridus olulisel kohal,” kinnitas Arnold. Valida polnud siiski lihtne, kuid lõpuks jäi peale usk, et IT on lai valdkond ja kindel baas, millele tulevikku rajada ning mille abil leib lauale tuua. „Olen ennast arvuti taga mugavalt tundnud ja mõtlesin, et proovin. Kuigi matemaatika on mu nõrk koht, õnnestus IT-süsteemide erialale sisse saada,” meenutas Arnold oma tollaseid valikuid IT ja pillimängu vahel. „Otsustavaks sai see, et muusika tegemiseks pole ju diplomit vaja,” lisas ta.

Muusika ja pillimänguga tegi Arnold tutvust juba kümneselt. „Sattusin Eesti rahvamuusikakooli, seal õpetati selgeks kolm akordi ja nii ma tinistama hakkasin. Neli aastat tagasi avastasin aga stiili, mida kutsutakse fingerstyle'iks ja sellest ajast peale olen seda ise õppinud,” jutustas Arnold oma muusikuteest. Iseõppimine tähendas YouTube'i klippide vahendusel õppimist ja pidevat harjutamist, sest nooti Arnold ei tunne. „Alguses ma õppisin tabulaatorite järgi, aga nüüd, kui juba ise seadeid teen, õpin kuulmise järgi.”

Fingerstyle on keelte näpitsemise tehnika, milles on esindatud neli funktsiooni: meloodia, bass, harmoonia ja rütm ning seda kõike üheaegselt. „See on üpris keeruline, nõuab head koordinatsiooni. Sa pead kõik elemendid kokku panema ja lihtsalt harjutama,” kinnitab Arnold. Esimeste lugude õppimine kulges vaevaliselt, kuid mida aeg edasi, seda paremini pilli valdad. Esimesed võidud ja tunnustusedki käes!

Tallinnas peeti kitarristide turniiri, milles sõbrad Arnoldit osalema innustasid. „Kahtlesin küll, kuid otsustasin kasvõi kogemuse saamise pärast lõpuks osaleda. Õppisin ühe Kanada kitarristi keerulise loo „Phoenix Rising”, tegin sellest salvestuse ja selgus, et sain 50 laekunud esituse seast edasi finaali kümne parema sekka. Finaalkontserdil esitasin oma loo ja sain kolmanda koha. See oli minu jaoks nii suur inspiratsioonilaks! Mul oli hästi suur rõõm nii kaugele jõuda, sain aru, et harjutamine ja pühendumus saab tasutud. Järgmisel aastal õnnestus taas kolmandale kohale tõusta.” Tegelikult on kool suur ja pea 3000 õppija seas leiab üksjagu pillimängijaid ja lauljaid. Olemas on bändiruum ja pillidki ning muusikaharrastust toetatakse igati. „Esinemisvõimalusi on koolis väga palju olnud ning mis saab ühele muusikule parem olla kui kutse esinema ja tunnustus,” märgib ta.

Edukaks on osutunud ka IT-õpingud, sest koolisisestel kutsevõistlustel võitis Arnold esikoha. Võistlusel oli kümme erinevat ülesannet, mis hõlmasid pea kõike, mis IT-süsteemide spetsialistid teadma ja oskama peavad. „Seal olid praktilised ülesanded – alates arvuti püsti panemisest, võrgu seadistamisest kuni skriptimise, veebilehe loomise ja andmete krüpteerimiseni välja. Võit oli minu jaoks suur rõõm, ma ei osanud seda oodata,” rääkis ta.

Nüüdseks on Arnoldil ka lõputöö tehtud ja kaitstud ning peatselt ootab ees kooli lõpp. „Töö teema oli keskhaldustarkvara automatiseerimine. Mõte on selles, et kui tahame asutuse arvutitele mingit programmi installeerida, siis ei tee me seda käsitsi, vaid üle võrgu. Lõputöö praktilise osa tegin Kristjan Jaak Petersoni gümnaasiumis, dokumentatsioon oli ka vaja koostada, paras bakalaureusetöö maht,” tutvustas peatselt diplomeeritud spetsialist.

„IT-süsteemide nooremspetsialisti eriala ongi hästi praktiline – seal on kõike ja see annab hästi laia põhja. Mina valisin süsteemiadministraatori suuna ja tahaksin sellest veel põhjalikumalt teada, asjadest rohkem aru saada ning süvitsi minna. Ma võiksin küll tööle minna, kuid mul on kiiks, et kui teen midagi, siis põhjalikult. Kutsehariduskeskuses avatakse süsteemiadministraatori eriala, selle võimaluse võtan kindlasti vastu. Ja mõtlen ka IT-kolledžisse edasi minna.”
Arnold kujutab enda tulevikku väga hästi ette nii arvuti kui ka kitarriga. „Muusika- ja IT-maailm on nagu öö ja päev. Kui IT on rohkem kinnine ja introvertne, siis muusikas on lava ja tähelepanu see, mis loob tasakaalu,” naeris Arnold.

Vaata täpsemat infot Tartu Kutsehariduskeskuse kodulehelt.

Jaga
Kommentaarid