"Varasem süsteem nägi peale eesti keele ja võõrkeele riigieksami ette veel kolme riigieksamit kõigi kohustuslikult õpetatavate ainete hulgast. Õpilane sai gümnaasiumi lõppedes ise otsustada, millises kolmes aines ta eksamid sooritab. Niisiis oli ta olukorras, kus pidi gümnaasiumi vältel süvendatult õppima kõiki aineid, et aastate käigus selgineks, millised on kõige paremini kinnistunud ja rohkem huvi pakkuvad. Sellest lähtuvalt valis ta endale ka sooritatavad riigieksamid, millega kõrgkooli kandideerida," kirjutab Kröönström.

Nüüd on aga kohustuslikele eksamitele lisandunud matemaatika ja õpilastel enam valikuvõimalust pole.

Mida Sina sellisest süsteemist arvad, kas see on õpilastele pigem hea või toodab see tõepoolest väikse silmaringiga lõpetajaid? Anna teada kommentaariumis või kirjuta noortehaal@delfi.ee!