Küsitlusele vastas toona 2072 õpilast 1.-12. klassist. Tulemustest selgub, et suurem osa vastajatest toetab uue süsteemi loomist, seda pooldas 32% ja pigem pooldas 22%. Ükskõikseks teema suhtes jäi 6% vastajatest. Süsteemi pigem ei pooldanud 14% ja üldse ei pooldanud 25% õpilastest.

Uue süsteemi pooldamise põhjendamisel toodi välja, et III ja IV veerand on pikad ja rasked ning sellest tulenevat stressist aitaks leevendada lisavaheaeg. Peale vaheaega on õpilane puhanum ning võimeline uut materjali paremini omandama, mille tagajärjel õpitulemused oleksid paremad. Lisaks annab lisavaheaeg talvel rohkem võimalusi talispordiga tegeleda. Toodi välja ka see, et suvel kauem koolis käies saab teha rohkem praktilisi tunde õues.

Selle süsteemi mittepooldajad mainivad enamasti ära, et Eestimaa suvi on niigi lühike, mistõttu ei taheta, et seda veelgi enam lühendataks. Ka on palju neid, kes põhjendavad oma vastuseisu sellega, ilusate ilmadega on raskem koolis õppida, kuna klassides on palav ning mõtted on juba eesootava suvevaheaja juures. Lisaks eelistasid paljud talvistele tegevustele suviseid ettevõtmisi, millele aga jääks vähem aega kui rakenduks uus vaheaegade süsteem.

“Lähtuvalt EÕELi varasemast seisukohast, mille kohaselt me toetame viie vaheaja kasutuselevõttu põhikoolis, toetame ka praegust Haridus- ja Teadusminsiteeriumi poolt väljapakutud vaheaegade jaotust kõigis kooliastmetes. Haridus- ja Teadusministeeriumi andmetel õppis 2015/2016 õppeaastal üldhariduskoolides statsionaarses õppes ca 139 000 last. Küsitluse tulemuse põhjal, millele vastas 180 õpilast, ei saa teha üldistusi. Samuti on reguleeritud koolivaheajad on kasuks peredele, sest tihti on kasvamas mitu erinevas vanuses last, kes õpivad eri koolides. Mitmetes koolides juba täna on lisavaheaeg olemas. Ehk üks laps on vaheajal ühel nädalal, teine järgmisel. Kui kõigil on ühtlustatud koolivaheaegade süsteem, jääb rohkem aega kogu perele koos veetmiseks. Teisalt on hirm selle üle, et peab suvel koolis kauem olema, samuti üle paisutatud. Koolidel on õigus korraldada oma 175 koolipäeva selliselt, et õpe võib toimuda ka eõppe või mitteformaalse õppena väljaspool klassiruume,” sõnab Eesti Õpilasesinduste Liidu avaliku poliitika juht Dauri Paškovski.