Sul on maailmale midagi öelda? Tahad, et teised näeksid su lugusid, pilte või videoid? Saada kõik aadressile noortehaal@delfi.ee või saada läbi veebi!
Toimetaja vaatab saadetud materjalid läbi ja silmapaistvamad ilmuvad Noorte hääles.

Eesti parim teenindaja 2017: olen töökohapõhise õppe fänn



Eesti parim teenindaja 2017: olen töökohapõhise õppe fänn
adamillingworth.com

Üha enam on meie seas inimesi, kes töötavad ja õpivad üheaegselt. Uus töökohapõhine õppevorm hõlbustab õpinguid igati ning toob rutiinist välja, usub Mai Kastemäe, kes on aasta õppinud Tartu kutsehariduskeskuses müügikorraldaja erialal. Nüüd on ta võitnud 2017. aasta noore meistri ja Eesti parima teenindaja tiitli.

Noor ja särasilmne Mai Kastemäe on justkui elav eeskuju neile, kes seni veel on kahelnud ja enesetäiendamist edasi lükanud. „Mina soovitan töökohapõhist õpet neile, kes ise on oma tööst ja erialasest arengust huvitatud. Õppimine toob uusi teadmisi ja vaheldust, raputab rutiinist välja ja annab palju juurde,“ on Kastemäe veendunud.

Tema enda tee õpingute juurde on kulgenud loomulikult. Kolm aastat Tartus Raekoja platsil Eva Boutique'i kaupluses käsitöö- ja kosmeetikakaupade müüjana töötanud neiu tundis, et midagi on vajaka. „Olin juba kõik teenindusraamatud raamatukogus ära lugenud, aga ikka oli midagi puudu. Mõistsin, et kui tahan edasi pürgida, siis keskharidusest ei piisa,“ selgitas Mai. Oma võimaluse leidis ta Tartu kutsehariduskeskuse töökohapõhise õppe erialade seast ja otsustas müügikorraldust õppima asuda.

Plaan oli eriala õppida ja oma karjäärile hoogu anda. „Tööandjal oli hea meel, et tahan ennast arendada,“ kiitis Mai ja kinnitas, et tööd õppimine küll seganud pole, pigem vastupidi. Esiteks saab ta oma töögraafiku nii seada, et neljapäeviti käib ta koolis, kuid see-eest on tööl laupäeviti või pühapäeviti. Lisaks on tal võimalik kasutada õppepuhkust. Teiseks saab ta tööl kohe kõike, mis on koolis õpitud, praktiseerida. „Näiteks kaupade väljapanekul on palju nippe, millest ma koolis teada sain ja siis kohe ka kaupluses rakendasin. Nüüd tean stiile ning panen kaupu välja mõtte ja süsteemiga. Kui näen, et mõni tootegrupp ei müü, siis otsin talle parema koha. Vene erialakeele sõnade ja väljendite õppimine on olnud suureks abiks – nüüd on hoopis lihtsam klientidega suhelda,“ toob ta näiteid. Inglise keele tunni teemaks oli, kuidas kaupluse sisustamise ja väljapanekuga kliente mõjutada. „See oli väga lahe teadmine ja kui ma nüüd ise poes käin, siis oskan mõningaid kaubanduse lõkse märgata,“ jutustab ta naerdes, sest ikka juhtub vahel ka lõksu langemist.

Õppeaasta kõige eredamateks hetkedeks peab Mai kutsemeistrivõistlusi „Noor meister 2017“, kus ta saavutas oma erialal esikoha. Enda jaoks veel olulisemaks võiduks on Tartu ja Eesti parima teenindaja tiitel, mille Mai sai kevadel kampaania „Kiida teenindajat“ raames. „Eesti parima teenindaja tiitlit ma lausa jahtisin, olen selleks treeninud ja õppinud, raamatuid lugenud ja YouTube'ist videoid vaadanud. See on see magus asi, mida püüdsin, ja on sedavõrd olulisem saavutus minu jaoks,“ rääkis Mai.

adamillingworth.com


Oma lemmikraamatuks peab ta John Tscholi raamatut "Teeninduskunst". „Ma olen seda juba kolm või neli korda lugenud aga iga kord, kui tunnen motivatsioonilangust, siis võtan kätte ja kohe on uus energiaannus käes,“ selgitab ta ning soovitab seda teistelegi.

Ka kutsehariduskeskuse õpetajad on Mai saavutustes tähtsat rolli omanud. „Õppejõud on siin ju kõik teeninduses ja kaubanduses töötanud, neil on kõigil omad lood ja kogemused. Õpetajatelt saab juurde seda, mida raamatutest ei saa,“ kinnitas Mai ning arvas, et tegelikult võiks mõttetute elulooraamatute asemel välja anda hoopis praktilisemat kirjandust. „Õpetajad Vaike Vetka ja Edda Sõõru võiksid mõlemad oma pagasi põhjal teenindusraamatu kirjutada,“ usub ta.

Ilma koolis õpitud teadmisteta poleks võite tulnud, on ta kindel. Näiteks kutsemeistrivõistluste praktiline situatsiooniülesanne oli müügiesindajalt kauba vastu võtmine, selle koguse ja kvaliteedi kontroll ning saatelehega võrdlemine ajal, kui viimane kogu aeg lobises ja segas. „Tööl oled oma stambis, kuid kool õpetab ka detaile märkama. Kool sunnib analüüsima, see on nagu ajutoit ja mulle ajutoit meeldib,“ ütleb ta.

„Mina olen küll töökohapõhise õppe fänn,“ võtab ta oma aastase õpikogemuse kokku. „Kui paljud inimesed mõtlevad, et kui olen aastaid seda tööd teinud, siis pole ju midagi õppida, siis mina vaidlen vastu, et on küll. Uskumatult palju on seda, mille peale pole alguses tulnud. Silmaring laieneb ja huvi valdkonna vastu vaid kasvab“.

adamillingworth.com