Käin ise 10.klassis ühes tõelises n-ö “eliitgümnaasiumis”, mis igal aastal riigieksami tulemustetabelis esiviisikus platseerub. Tulin siia kooli suurte lootustega, et julgustatakse vaba mõtlemist, omamoodi lähenemist ja austatakse inimeste erinevaid õppimisharjumuslikke šnitte. Olen praeguseks aru saanud, et eksisin rängasti. Kõiki õpilasi proovitakse ühenäoliseks pressida ja sama keelt kõnelema panna, kodutöid antakse ebamõistlikult palju ja kui kasvõi ainuma neist tegemata jätad, võid lootused kõnealuses aines paremat hinnet kui “3” saada kategooriliselt korstnasse kirjutada. Selline lähenemine lööb motivatsiooni täielikult alla. Olin põhikoolis puhtalt viieline, käisin nelja olümpiaadi üleriiklikul voorul (kahel neist võitsin!), kuid nüüd on mul vaid üks aine tunnistusel parem kui “3” ja see on kehaline. Unistused välismaale ülikooli minemisest on põhjalikult põrmustunud.

Mina, objektiivselt üliandekas isik, olen omadega täiesti läbi — kujutage siis ette, mis minu klassikaaslastega toimub! Toimub see, et valdav osa neist otsib abi alkoholis ja kanepis. Priimused on vaid paari kuuga muutunud täielikeks stoneriteks (kanepisuitsetaja - toim.) ja kontrollimatuteks joodikuteks. Üks klassikaaslane on juba koolist lahkunud ja vähemalt kolm veel teevad seda teise veerandi lõpul.

Selline ebaedu ei ole iseloomulik vaid meie klassile ja lennule — ei, rääkides vanemate õpilaste või vilistlastega, ilmneb, et selline hullumeelne dresseerimine käib siin koolis juba aastakümneid, kuid keegi ei räägi sellest, sest kardetakse häbistatud ja naeruvääristatud saada. Mulle igatahes aitab, sestap avaldan siinkohal arvamust pärisnime all.

See, mis toimub Eesti “tippkoolides”, on üheselt ebanormaalne ja tuleb lõpetada, laske inimene olla, palun!