Sul on maailmale midagi öelda? Tahad, et teised näeksid su lugusid, pilte või videoid? Saada kõik aadressile noortehaal@delfi.ee või saada läbi veebi!
Toimetaja vaatab saadetud materjalid läbi ja silmapaistvamad ilmuvad Noorte hääles.

Gustav Adolfi gümnaasiumis toimuv õpilase pilgu läbi: suurte klassidega gigantkool = rohkem raha?

 (12)

Gustav Adolfi Gümnaasium.
Gustav Adolfi Gümnaasium. Madis Kallas

Gustav Adolfi gümnaasiumi õpilane avaldab arvamust tänases Eesti Ekspressis ilmunud artikli kohta.

Muutused, mida plaanitakse minu koolis ellu viia (uus õppehoone ja seeläbi õpilaste arvu kasv) mind otseselt ei puuduta, sest kui see kõik jõustub, olen juba selle kooli lõpetanud. Mina arvan, et need muudatused, mida tahetakse koolis läbi viia, ei tõsta kooli taset, vaid võivad mõjuda hoopis negatiivselt. Ma olen õppinud varem õpilaste arvu poolest ühes suurimas Eesti koolis, aga selle kooli õpilaste arv ei olnud nii suur kui tulevikus saaks olema GAGis. Ja sellist kogemust, et õppida nii suures koolis, kui GAG tulevikus olema saab, ei soovitaks ma kellelegi.

Kui GAG saab juurde uue õppehoone ja sellega kaasneb rohkem õpperuume, siis võiks ju vähendada õpilaste arvu klassides, mitte suurendada laste arvu koolis. Kooli tase tõuseks ja vaimsus säiliks. Kuna GAG on eliitkool, siis on niigi õpilaste arv klassides suurem kui tavaliselt põhikoolis (30) ja gümnaasiumis (36).
Suure õpilaste arvuga klassi õpetamine nõuab õpetajalt rohkem energiat ja panust kui väikese klassi. Suurtes klassides on tavaline nähtus, et õpetaja proovib töid läbi viia võimalikult harva, et minimaliseerida suure arvu tööde parandamist, see on täitsa inimlik. Kes jõuab lugeda iga nädal läbi 36 kirjandit ja kirjutada neile veel tagasisidet? See tähendab aga suuremahulisi ja samas pinnapealsemaid töid õpilase jaoks.
Suures klassis puudub ka võimalus arutleda õpitud teemade üle. Kui õppesüsteemis puudub arutlus, siis õpilane ei hakka ise mõtlema õpitu üle ega hakka küsimusi esitama. Kuid kas see ei peaks mitte olema meie koolisüsteemi eesmärk? Tekitada küsimusi, ning arendada iseseisvat mõtlemist? Suured klassid toimivad siis, kui me tahame kasvatada õpilastest informatsiooni vastuvõtjaid ja selle ilma mõtestamata pähe õppijaid, siis on jah kõige ökonoomsem valida suur klass.
Igas klassis õpivad õpilased, kes on erineva tasemega. Tavaliselt otsustab suure klassi õpetaja kuldse kesktee kasuks ja õppetöö käib arvestades klassi keskmist taset. Sellise süsteemiga jäävad tähelepanu alt kõrvale mahajääjad ja ka teistest edukamad õpilased. Selline õppesüsteem toimib ideaalselt ühiskonnas, kus eesmärgiks on halli massi kasvatamine, kes ei mõtle ja kes allub ainult korraldustele. Aga Eesti on liiga väike riik, et sellist süsteemi järgida. Eestile on iga lapse ja noore anded olulised ja neid tuleks arendada nende eripärasid arvestades.

Suures koolis ei saa olema õpetamise tase kunagi ühtlane. Hea kooli teevad heaks tema õpetajad. Gigantkoolis on väga palju õpetajaid ja nende koondamine ühistele väärtustele on raske. Kui suures koolis on häid õpetajaid, siis häid õpetajaid ei jagu kõikidele klassidele. Ainult head pedagoogid on suutelised suuri klasse õpetama. Suures koolis kipub ka trend olema, et tänu õpetajate puudusele võetakse õpetajaks iga kandidaat. Koolil ei ole lihtsalt muud valikut, kui võtta vastu kõik kandidaadid, sest muidu võib juhtuda, et mõnest õpetajast jääb lihtsalt puudu. Õpetajate nõudlus ületab pakkumise. Väikeste klassidega koolis on õpetaja koormus väiksem ja pedagoog suudab tunde anda rohkematele klassidele.
Suur kool mõjub kõige rängemalt algklassiõpilastele. Kui laps tuleb kooli, mis on kordades suurem kui ta lasteaed, siis laps peab harjuma mõttega, et ta on nagu üks veepiisk ookeanist. Temaga koos õpivad koolis ju veel ligi 2000 last. Suures koolis ei tunne laps ennast turvaliselt ja ta eneseteadvus kaob ning ta muutubki osaks massist. Suures massis olles tunneb väike laps, et teda ei väärtustata.
Vaimsus kaob, sest kui ühes lennus saaks põhikoolis olema umbes 150 õpilast ja gümnaasiumis 250, siis need õpilased ei tunne ära oma lennukaaslaseid, rääkimata vanematest või noorematest õpilastest. Mis ühtsus saaks olla õpilaste vahel, kes ei teagi üksteist?
Selle jutu peal tekib küsimus, millist kasu see suur kool paljude õpilastega üldse toob? RAHA. Kool saab raha õpilaste arvu pealt. Suurte klassidega gigantkoolil kulub õpetaja palkamiseks ühe õpilase kohta vähem raha. Koolil jääb rohkem raha kätte, aga kas ta kasutab lisaraha õpetajate palga tõstmiseks? Isegi kui õpetajad võivad küll rohkem palka saada, aga mille arvelt see tuleb?

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare