Sul on maailmale midagi öelda? Tahad, et teised näeksid su lugusid, pilte või videoid? Saada kõik aadressile noortehaal@delfi.ee või saada läbi veebi!
Toimetaja vaatab saadetud materjalid läbi ja silmapaistvamad ilmuvad Noorte hääles.
NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki "Sobimatu"!
Järjesta: Vanemad Uuemad Parimad
12.10.2017 15:25
Kirjutasin kirjandisse täiesti idiootse jutu oksmaast, et näha kas vastab tõele, et õpetaja hindab töid nägude järgi... ma sain viie. 😃 Olen teinud teisigi väga suuri trikke, mis veel ilmavalgust ei kannata.
12.10.2017 17:10
Mina tegin täpselt samamoodi alates 7 klassist. Proovisin spikerada nii palju kui sain. Sai tehtud spikreid kuid palju parem lahendus oli kasutada juba valmis kirjutatud töid. Ehk siis... kui teadsin et tuleb töö tegin kodus valmis nii vihikulehele kui a4 valgele juba pooleldi valmis töö.Kasutasin nii korrektorit kui teesklesin et need on kui "mustandid" või, et kirjutasin teisele lehel enne, et oleks parem mõelda ja siis korrektselt töö peale kirjutada. Absoluutselt igatpidi sai nii tehtud. Kuni 12 klassi lõpuni kasutasin sama taktikat ja olen suhteliselt uhke selle üle, et õnnestus aastaid sedasi sohki teha.Muideks vahele ei jäänud mitte kordagi. Õppida pähe kasutuid fakte, mõttetuid ajaloolisi sündmusi millest pole mitte kellelegi kasu pole tõesti mõtet. Mõttetuid füüsika valemeid & mõisteid pole ka enamikel meist vaja. Usun, et sohitegemine on igati õigustatud, sest kuidagi tuleb 12 klass lõpetada, põhikooliharidusega pole kahjuks meie haiges ühiskonnas keegi mitte-kui-miski. Pole tähtsust kuidas sa selle hinde saad, tähtis on see vaid et see kuidagi tuleb ja jama saab tehtud.. unustatud ja ajust visatud minema kui praht. Sama sai tehtud muideks ka kohustusliku kirjandusega, lugesin üle lehtede neid läbi, vahel ainult kusagil katkendeid.. teinekord sai tõmmatud netis kokkuvõtteid.. kaasõpilastelt tundide ajal maha kirjutatud. Jah see on tõesti nii, et eksamiteks peab õppima, aga seal tuleb valida selliseid mille teeb suhteliselt kergelt ära.. geograafika, kirjandus, ühiskonnaõpetus, inglise keel... pole mingit küsimust need teeb suht kergelt ära kasvõi 3 peale. Nii lõpetasingi 12 klassi.
12.10.2017 17:18
Spikerdamine ongi õige lähenemine. Koolides on liiga palju õppimist, kasutut tuupimist millest elus iialgi kasu pole. Ainult ajaraisk ja läbipõletamine. Sai ka spikerdatud pidevalt, kahju pole millestki, pigem uhke selle üle. Kogu koolisüsteem on ebaõnnestunud käkk.
13.10.2017 06:18
Inimesi on erinevaid. Osadele ei jää valemid hästi meelde ja osadele ei meenu pingelistes olukordades. Spikri koostamiseks peab ainet ikkagi õppima sest ainult valemite kirja panemine jne ei anna teadmatule midagi.
13.10.2017 11:10
Mina kirjutasin omi spikreid märksõnadega ülesse.
13.10.2017 12:15
Selle mõttetu saasta peale, mida meil koolides õpetatakse pole küll mõtet oma aju raisata, spikerdamine on ainuke õige tee.
14.10.2017 02:16
on jah see, et elus on edukad rohkem need inimesed, kes spikerdavad koolid läbi nii et eesmärk pühendab abinõu. Kui oled "aus" ja "tubli" ning teed kõik ära korralikult, imed hiljem näppu, sest kedagi ei koti, et sa tubli olid. Ja nüüd ütlevad, et õpid ikkagi endale. Ei ole õieti aru saanu mida kasuliiku enese jaoks olen koolist saanud. :D Kurb, aga selline see elu juba kord on. :)
14.10.2017 16:55
Keskkooli lõpueksamil (matemaatikas) spikerdasime terve klassiga, vastasel korral oleks meist selle läbinud vaid 5. Meil oli väljas kokkulepitud koht, kuhu olid lahendused viidud kõige targema poolt, nii käisimegi kordamööda ja kirjutasime kõik maha. Ainult 1 tüdruk oli nagu ikka jonnakas ja ei kirjutanud ja kukkus ainsana läbi ja ei lõpetanud meiega koos. Nüüd ma küsin: kui palju on mul elus vaja läinud neid keemia, füüsika ja matemaatika teoreeme, võrrandeid jm.? Olen töötanud mitmel kohal kus on vaja läinud liitmist, lahutamist, korrutamist ja jagamist. Sellest on piisanud. Eesti keel ja võõrkeeled olid mu lemmikud, aga sel ajal kui mina õppisin, ei olnud eraldi humanitaar- ja neid teisi klasse. Nüüd on mu lapselaps samuti hädas matemaatikaga. No kui pole antud mõistmist, mis sa teed. Läbinisti tobe on kõik see värk.
15.10.2017 13:39
Tahtsin kõrgkoolis aus olla, ei spikerdada. Teised ained olid mul korras, aga kõrgemast matist jagu ei saanud. Olin kõrgkooli tulnud kutsekeskkoolist, kus mata oli väga nõrk. Mata lõpueksami spikerdadasid 70 - 80 protsenti õpilastest. Kõige levinum viis oli viia ülesanded eksamil wc pausi ajal välja tarkadele ja pärast sisse tagasi tuua lahendatult. Mina jonnisin. Tahtsin ise teha. Kukkusin paar korda läbi. Lõpuks visati koolist välja.
Olen nüüd madalapalgaline kesk-eri luuser. Spikerdajad on bossid ja teenivad õpitud alal nii 3 kuni 10 korda rohkem. Kahjuks ei ole mul võimalik ka kuidagi sellel alal oma kati. ilma kõrghariduseta tõsta... Nii et loll on see, kes ei spikerda. Lõpptulemisena ei huvita see kedagi, kui sul lõpuks paber käes on.
16.10.2017 22:10
Kui teed ise oma spikrid, oled süstematiseerinud tarkusi ja "tarkusi", seega oled ju midagi õppinud, sest midagi jääb ikka meelde.
17.10.2017 00:17
Mina küll ei spikerdanud kunagi. Loomus selline... Arg olin ka. Seeeest parandasin teiste kirjandites kirjavigu.... Nüüdsel ajal tehakse seda vist raha eest või?
18.10.2017 17:30
Mina spikerdasin igas oma kooli matemaatika jm reaalainete töös 7-11. klassini. Olin väga hea spikerdaja ka, uskusin, et tegu on kavalaima õppimise viisiga (kuna kirjutad asju läbi). Kuif 11. klassi keskel järsku südametunnistus tuli koju ja tundsin kohest soovi spikerdamine lõpetada. Tahtsin hoopis tublisti ausalt õppima hakata. Kuna hakkasin rohkem aega pühendama õppimisele, siis sporditegemine jäi ära ja kindlasti veetsin vähem vaba aega sõpradega kui enne. Spikerdamise lõpetamist ja enese harimise kätte võtmist ma siiski ei kahetse. Õppisin kõik spikerdamisest tingitud lüngad ka iseseisvalt järgi ning ekstra töö on kandnud vilja. Suutsin ka pingutada hinnete nimel rohkem kui varem ning teenisin gümnaasiumi lõpuks välja 11. ja 12. lõpuks ausad neljad-viied. Nüüd, olles tudeng ülikoolis, olen väga motiveeritud õppimiseks ning mul on ka valmisolek võtta vahel vastu ka vääritud halb hinne (viimane motiveeribki kõige enam heade hinnete nimel vaeva nägema). Oluline pole mitte number vaid õppimise kaudu saavutatav enesedistsipliin! Jõudu tööle kõigile, palju pealehakkamist ning vana paadunud spikerdaja ütleb - kes vaeva näeb, see näeb ka paranenud tulemusi. Ära võrdle end liialt teistega, püüa täna olla parem õpilane kui sa eile olid! Kõik on võimalik!
Jäta kommentaar
Oled anonüümses kommentaariumis, sisse logituna kommenteerimiseks vajuta siia
või vasta anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega