Sul on maailmale midagi öelda? Tahad, et teised näeksid su lugusid, pilte või videoid? Saada kõik aadressile noortehaal@delfi.ee või saada läbi veebi!
Toimetaja vaatab saadetud materjalid läbi ja silmapaistvamad ilmuvad Noorte hääles.
NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki "Sobimatu"!
Järjesta: Vanemad Uuemad Parimad
1 2
08.09.2017 10:15
Kiri haridusministrile: miks te tahate noortelt võtta ära võimaluse õppida?
kas kirja autor on ikka kindel, et kõigis gümnaasiumites õpitakse? riigieksamite tulemusi vaadates jääb mulje, et umbes 40. gümnaasiumis seda ei tehta üldse. selliste tulemuste alusel peaks olema isegi patt keskharidust välja anda.
    Näita vanemaid (1) Laadin kommentaare...
    08.09.2017 10:56
    Mida muud on oodata, kui riigivalitsejad ise ei tunneta oma puudulikku haritust?
    Mida muud oodata, kui Riigikogus olemiseks ei kohustuslik vähemalt magistrikraad?
    Mida muud on oodata, kui erakond julgeb esitada ministri kandidaadiks harimatu inimese?
    Mida muud on oodata, kui haritust ei väärtustata?

    Eesti, Läti ja Leedu elasid Vene okupatsiooni üle tänu ennesõjaaegsele harituse olemasolule ning tänu sellele, et neis riikides oli veel alles hariduse väärtustamine.

    Mida muud on oodata, kui President kinnitab kohale inimese, kes selgelt sinna ei sobi?
    09.09.2017 01:47
    eks siis tuleb gümnaasiumi lõputunistused ju ka kuidagi diferenseerida. A`la: I - kategooria; II- ka. ja edaspidi ...... . Näiteks värvustega - siis kohe näha. Oleks hea kui Läti, Soome, Venemaa ja teised naabrid teeksid seda samaagselt, eks ole?
    Tänan.
    12.09.2017 09:29
    Gümnaasiumitele reha tegemine tähendab seda sama - sest neist selgelt reha taha jäävate gümnaasiumite õpilaste enamus EI TULEKS ju päris gümnaasiumis toime.
08.09.2017 10:20
inimene, kes soovib piirata juurdepääsu haridusele, ei peaks olema haridusminister
    08.09.2017 10:27
    lol. haridust ikka tuleb tahta ja kui haridus abitust ja ülepinget põhjustab siis pole mõtet õigustada ....
    kuidas siis konkurentsis globaaliaga üldse vastu saab pidada kui juba tühipaljas kool käib üle võimete.
    kaalukausid on väga paigast ära läinud .... hälbelised ilguvad igal pool.
08.09.2017 10:36
keskerakondlastelt ei peaks midagi küsima, sest nende tase on selline, et vastuseks tuleb osavat demagoogiat, lausvalet ja lisaks ka juhmust ja lollust.
Keskerakondlased on ise üks kõige madalama haridustasemega seltskond, on õnnetuseks Eesti riigile ja rahvale, et selline kitsesõnnikuvalitsus meil võimule sai....punasotsid pole keskerakondlastest erinevad, samuti rumalad, ülbed ja võimuahned Eesti hävitajad läbi ajaloo.

Väike soovitus....helistage keskerakonna kontorisse ja küsige midagi....saate kuulda hämmastavat demagoogiat, vastuseisu ja koguni lausmõnitamist teie arvamusele kui see ei ühti keskpartei seisukohtadega. Saate sõimata, kuidas te ei tea seadusi ja kuidas te olete ebakompetentne elus, kuidas te olete rumal ja loll. Kogemus ühe seal telefoniotsas ülbitseva vanamehega.....kõiketeadja ja vastaskõnelejat halvustav ja solvav tegelane.

Aga gümnaasiumi tahavad nad noorte pääsu takistada, sest nende eesmärk on teha meie kasvavad noored sama rumalateks kui nad ise on
08.09.2017 10:38
Mina kehtestan ka lävendi, kui palavik on üle 38,5 siis pole vaja enda nägu siia vedada, minge näiteks loomakliinikusse, seal saab lasta ennast magama panna, kui väga hulluks läheb. Ei ole siin tarvis igal hädisel meie süsteemi koormata, raha on niigi vähe.
08.09.2017 10:46
Antud artikkel on hea näide sellest miks lapsed ei tohi ise asju otsustada.

Kuidas takistab kutsekool hariduse omandamist? Mina sain väga edukalt magistri kraadi omandatud peale kutsekooli lõpetamist, lisaks sellele on mul olemas ka, kutsekeskoolis omandatud oskus kätega tööd teha.

Antud lapse väide, et ükski amet talle huvi ei paku näitab ära, et tegemist on klassikalise facebooki ja muu sarnase sotsiaalmeedmeedia sõltlasega. Need on inimesed kes peavad vaatama iga 15 minuti tagant uusi kassipilte ja duckface selfisid, tänu millele neil ei ole aega millestki muust huvituda.

Küsimus on ka selles, et kui last ükski asi ei huvita miks peab ta siis gümnaasiumisse minema ja sealt edasi ülikooli - pole mõtet lihtsalt ajatäiteks koolis käia kui see tegelikult huvi ei paku. Pigem hankigu koheselt endale müüja/ehitaja/koristaja elukutse - neid inimesi on alati alati vaja ja need tööd ei ole üldse nii lihtsad kui inimesed arvavad.
    Näita vanemaid (1) Laadin kommentaare...
    09.09.2017 16:18
    MINA JA MINA!!1!! NII SOBIS MULLE, SIIS SOBIB KA KÕIGILE TEISTELE!!!! OLEN MAAILMANABA!!1!!1! SIIS KUI MINA VEEL KOOLIS KÄIUSIN!!1!!1! VANASTI OLI ELU NIIIIIII HÄÄ!!!1!!! KÕIK NOORED ON HUKAS!!!!!!1!! KÕIK NOORED AINULT ISTUVADKI VEISBUKIS!!1!! RÕHUTAN!! IGA. NOOR.!!! SEST MA ISIKLIKULT TEAN IGAT EESTI NOORUKIT JA TEAN MIDA NAD INTERNETIS TEEVAD, MISTÕTTU VÕIN MA ÖELDA, ET NAD KÕIK AINULT ISTUVADKI VEISBUKIS!!!!!!!!!!!!!!!!!!!! ROSINAD RUULIVAD!!!!!!!!!!! MULLE MEELDIB OLLA VANA JA KIBESTUNUD!!!!!!!!!!
    11.09.2017 16:33
    Ei saa aru sinus miski ei huvita peale ülikooli mineku. Mida sa seal teed ilma huvita.
    11.09.2017 19:06
    Kas sa ka tead, et peale 9. klassi on väga paljud erialad nii öelda kinni. Valikute nimekirjas on nt pagari amet ning tisler ja muu selline, mis paljudele tõesti huvi ei paku. Ma pidin lõpetama 12. klassi, et oma eriala õppida. Ära hinda raamatut kaane järgi ja ka mõne üksiku pildi järgi, mida sirvides nägid.
08.09.2017 11:01
see õpib ja pole tal ka mingit kartust nn. lävendi ees. Aga kui igalt poolt tahetakse ennast lihtsalt läbi vedada, siis on just lävend samm õiges suunas.
08.09.2017 12:49
Ausalt öeldes, ega ma sellest 17-aastasest ikka aru ei saa. Kui sa ei viitsi õppida ja edukas olla, siis kuidas sa gümnaasiumis toime tuled, luuakse ju aluspõhi gümnaasiumi jaoks ikka põhikoolis? Gümnaasium ei ole ju koht, kus sind selles osas järele aidatakse. Kõik on ju väga lihtne, kui ei viitsi õppida, tahad kergemini läbi saada või sul pea tõesti ei võta kuigi hästi, no siis ei tohiks sul ju ka asja riigigümnaasiumi olla. Või tuleb seal äkki suur tuhin peale või hakkab pea võtma nagu koorelahutaja? Selles ma julgen kahelda. Ühiskond ju maksab selle kinni. Ja loodab, et seda raha kasutatakse ikka sihipäraselt, mitte lihtsalt lõputunnistuse saamiseks. Gümnaasiumi ju ei minda ei lõputunnistuse ega ka intelligentsuse vaid ikka teadmiste pärast. Gümnaasium on ju ikka samm kõrghariduse suunas. Me ju teame, kui suur on nendes esimese aasta väljalangevus. Ometi on väljalangejadki ju mingi sõela läbinud. Need kes tahavad gümnaasiumis oma õppetööd jätkata, peaksid siiski ikka ka seda väärt olema. Sellest hakatakse alles siis aru saama, kui peab ise end ülalpidama.
Kui aga tahetakse ikka oma tahtmist saada, siis on ju olemas eragümnaasiumid. Maksad ise oma looderdamise või siis tahtmise eest. Aga ega vist sealgi kedagi niisama hingekirjas ei hoita.
Muide, intelligentsus ei ole kaasasündinud, seda tuleb omandada. Ikka õppides. Tõsi, on ka autodidakte ehk iseõppinuid, kuid ega seegi tee kerge ole. Elus ei peagi midagi lihtsalt saama. Vanarahvas teadis, et mis kergelt tulnud, see kergelt läinud. Elus ei maksa oodata nunnutamist, elus tuleb iga sammu eest kõvasti vaeva näha. Ja ka haridusredelil ülespoole ronides.
08.09.2017 14:10
Kui juba põhikoolis tervis nii põdur ja ei pea pingele vastu, kuidas küll siis gümnaasiumis hakkama saadakse. Ja pärast veel ülikoolis ja siis veel tööturul ... See nüüd küll ei ole argument gümnaasiumilävendi ebamõistlikusest, et põhikooli hinded ei näita õpilaste teadmisi, vaid on tingitud kehvast tervisest, stressist, vähesest pingetaluvusest. Kurb kohe mõelda, kuidas sellised küll ühiskonnas iseseisvalt peaksid hakkama saama. Vist ei saagi.
08.09.2017 14:29
Selle asemel, et haridussüsteemi kaasaegsemaks muuta me lihtsalt keerame selle veel rohkem p*rse... Kurat küll noh!
08.09.2017 14:49
Võimalust õppida ei võta keegi ära. Gümnaasiumidele antakse võimalus mitte võtta sisse neid, kes on jobutanud põhikoolis ja tahavad jobutamist veel kolm aastat jätkata.
Minu nooruses oli kaheksaklassilisi koole palju ja keskkoole vähe ning keskkoolikohti ei jätkunud kõigile. Siis toimus kutsenõustamine mille käigus vähemate võimetaga õpilastele leiti sobiv kutsekool. Keegi ei jäänud selle tagajärjel lolliks ega elu läinud hukka. Kõik õppisid vastavalt võimetele ja huvile. Praegu saab kutsekoolis korraliku keskhariduse omandada kui ainult huvi on.
08.09.2017 16:07
võimekuse näitaja ei saa olla mingi subjektiivne keskmine hinne! Tegeliku potentsiaali väljaselgitamiseks on palju tõhusamad meetodid ja nendega võiksid meie lp. haridusametnikud end kurssi viia!
    12.09.2017 09:32
    Võimekus üksi ei määra midagi. Edu aluseks on võimekuse ja töökuse ristkorrutis - kumbki tegur ei tohi null olla. Kui keskmine hinne on tavakeskkoolis vilets, siis on üks parameetritest väga paigast ära. Kui nii juhtub "eliitkoolis" siis tuleb lihtsalt kooli vahetada.
08.09.2017 20:36
ei anna kõik gümnaasiumid taset ülikoolis õppimiseks, tehke mis tahate! Selleks, et taset tõsta, on vaja tegutseda 2 suunal, ühelt poolt tõsta mat.baasi ja õpetajate taset, teisalt õpihimu õpilastelt. Miks peaks riik, maksma nn.lohiseva köie eest ja samas kannatavad rohkem õppivad lapsed, olgu nad poisid/tüdrukud ja ei ole tähtis ka rahvus? Jah, ka kutsekoolide taset tuleb tõsta ja ülikoolis ehk isegi luua gruppe kutsekoolide lõpetanuist, sest neil on juba praktika läbitud..
Ei ole nii, et minister keelab õppimist, vastupidi, ta väärtustab hariduse taset, mida siiani ei millekski peeti! Juba minimaalne õpetajate palgatõus räägib sellest.
Mina olen nõuka aja haridusega, just selle" kutse" nimetusega ja olen sellega terve teadliku elu hakkama saanud. Tean, et kõik need ametkoolid teevad samuti kõva tööd hariduse andmiseks!Teisalt, kui on kutse olemas, võib ju see õppimine kõrgkoolis jätkuda aastakese pikemalt ja üliõpilane ise osalise koormusega praktika vallas tööd teha.See, et tänapäeva bakad tegelikust tööst mõhkugi ei jaga, on väga suur miinus!
    09.09.2017 10:42
    bakad mõhkugi ei jaga, ei ole põhjus lävendi kehtestamiseks. Hariduse väärtustamine ei toimi praegu üldse. Ülikoolide õppejõud ei saa normaalset palka! Kes neid gümnaasiumi lõpetajaid õpetama peaks hakkama, kui vähegi targemad ülikooolist minema jooksevad, sest palk seal ei ole ahvatlev. Ülikooli võimekustki evalveeritakse välismaiste teadlaste poolt, kes toovad pidevalt miinusena välja asjaolu, et õppejõud töötavad ka praktikutena. Tegelikult on see ju pluss - õpetajad on kursis tööturul toimuvaga ja näevad ka õppetöös esinevadi puudusi selgemini. Samas teenivad nad lisaraha ja ei ole riigi palgafondile nii suureks koormaks. Ainus puudus on, et praktikutel ei jää just palju aega üliõpilaste lõputööde juhendamiseks. Ka see juhendamine on omaette probleem - kas maksta selle eest lisatasu või ei?
    Kutseharidus tänapäeva mõistes ei ole sageli enam naela seinalöömise õpetamine, vaid kaasaegse tehnika kasutusoskuse omandamise õpe. Selline õpe viiakse läbi koostöös ettevõtetega, aga sealsetele juhendajatele ei taheta jälle kuidagi tasu maksta. Kes tahab oma tööajast õpetada endale välja tulevast konkurenti, kui talle selle eest ei maksta ka veel? Selge on see, et õigesti valitud kutse tagab suurema sissetuleku tulevikus, kui hädapärast kätte saadud baka mingis uina-muina aines. Kui palju peab aga riik kulutama raha selliste bakade õpetamiseks, kes tulevases elus tegelevad maksimaalselt sektretäri tööga või on mingi poeketi personaliosakonnas. Selleks ei ole küll vaja kõrgemat haridust. Ka lävendi kehtestamine ei aita, sest reeglina nende tütarlaste põhikooli keskmine hinne on hea.
    Lahutada lävendipõhiselt põhikooli targad ja rumalad küll mingit tulu ei tooda. Võib-olla aitaks see, kui põhikoolis tutvustatakse lastele rohkem erinevaid erialasid otse, ettevõtteid külastades ja gümnaasiumi astmes omakorda erinevaid võimalusi kõrgemat haridust omandada.
    Erinevaid rahastusvõimalusi kasutades püütakse praegu otsida noori loodus- ja tehnikateaduste erialadele. Kui tahad minna kooli inseneriõpet tutvustama, siis reeglina on vastus: kahjuks meil ei ole aega. Äkki peaks selle aja leidma? Selline aeg võiks olla küll HM-i poolt määratud. Nii kutseõppe kui ka ülikooli erialade tutvustamiseks.
    12.09.2017 09:38
    Mina olen küll optimist. Vaata haridus on tellija materjalist ja iga õpeasutus peab oma õpetamisviisi ja mahtu sättima õpilaste võimete kohaselt. Kui KÕIK soovijad keskkooli vastu võtta, siis peab keskkoolis ka nii õptama ,et õpetus oleks kõigile jõukohane. Ja selline õpetus rikub ära noored, kes muidu oleks võimelised ülikoolis vägagi edukalt õppima. Selle asemel et neid keskkoolis iseseisvalt õppima õpetada ja seda õpioskust kontrollida on neid seal keskendatud
    heade hinnete panemisele - nämmerdatud, pudru ette tõstetud, tuupimist ja spikerdamist tolereeritud jne. Tulemsueks on täiesti normaalse akadeemilise võimekuse sisseastujad, kelle õpioskus on NULL. annad sellisele õpikust peatüki õppida -ta hakkab nutma. Küsimusi ka ei oska esitada. Tee sisi veel "pööratud klassiruumi" ja muud aktiivõpet.
08.09.2017 20:55
"Kes vana asja unustab, see elab tulevikuta"! Mina ei pea sugugi kõiki vene ajastu reegleid ja seadusi sitaks kaubaks, näiteks oli sel ajal tööstaažiga ülikooli püüdlejaile eelisõigus isegi!
09.09.2017 10:16
kui tahetakse kehtestada gümnaasiumi sisseastumiseks lävend, siis tuleks tagada kõigile põhikoolis õppijatele võrdsed võimalused. Kuna võrdseid võimalusi ei ole võimalik kindlustada, siis ei ole võimalik kehtestada ka mingit lävendit.
09.09.2017 11:05
Me peaksime edasi minema kutseõppe väärtuste ja vooruste laiema tutvustamisega, mitte piiride ja tõkete seadmisega gümnaasiumiõppele.Sest korra oleme me läbi elanud perioodi -jobud kutsekasse! Praegused tingimused ja kutseõppe sisu erinevad tunduvalt tolleaegsest. Tulevastest oskustöölistest peaksid olema huvitatud ka ettevõtted. Rohkem nendepoolset kutsetutvustust. Lähtugem sellest.
09.09.2017 11:46
eestis on liiga palju nn.kõrgharidusega "spetsialiste"kes tahavad suurt palka vähe ja mugavat tööd ja vähe vajaliku elukutsega töömehi, sest reaalsete tööinimeste
palk on väike ja seda sellepärast, et mõtetud spetsialistid, kes midagi ei tooda on ülemakstud...
09.09.2017 16:00
Oot-oot, miks kobisevad komentaarides vanad ja põdurad? Mis on see üldse teie asi, kui teil kool juba ammu selja taga? Mis õigust on teil nii kuradi kibestunud olla noorte üle, kui teie noorusaeg juba ammu möödas? Miks see teid üldse kotib? Miks te arvate, et teie olete positsioonis hindama seda, mis teid ei puuduta? Miks langetavad selliseid otsuseid inimesed, kes seda praegu läbi ei ela või vähemalt just äsja koolist tulnud? MA EI SAA ARU??????? Vanurid võivad oma kiiktoolis edasi kiikuda ja vait olla ning kibestunud täiskasvanud endaga kaasa võtta.
09.09.2017 21:00
et kas siis praegusel ajal käiakse koolis õppimas vä? Vist ikka rohkem äppimas ja seegi on nii kole ja raske et noored on väsinud, õnnetud ja kibestunud koolikohustuse pärast. Meeldivam oleks ikka rohkem puhata ja mängida, tšillida ja hängida.
10.09.2017 10:36
Miks Te tahate noortelt võtta ära võimaluse õppida?
Miks tähendab ainult gümnaasiumisse sissepääs teile õppimist?
Ka kutsekoolis võetakse läbi kogu keskkooli programm, praktiline eriala veel pealekauba.
Lisaks kui kool teile nii hirmsasti stressi põhjustab miks te siis üldse veel gümnaasiumi tahate?
Kes õppida tahab ja on tõesti intelligentne ja laia silmaringiga (nagu te ise endast arvate) leiab hulgaliselt õppimisvõimalusi ka väljaspool gümnaasiumi. Näiteks tasuta weebikursusi kõikvõimalikel teemadel pakuvad praeguseks kõik tippülikoolid üle kogu maailma. Võtta kätte ja õpi!
10.09.2017 12:38
Noorte kommentaaridest jääb kõlama kummaline mõte - minna gümnaasiumi ja kõrgkooli ÕPPIMISE pärast. Väga kummaline trend. Terve mõistus ütleb, et õpitakse selleks, et midagi selgeks saada. Aga õppida õppimise pärast - see tundub kuidagi veider. Tegelikult tuleks minna veelgi radikaalsemat teed. Kõik praegused "kõrgkoolid" tuleks tagasi degradeerida oma õige nimetuse peale - TEHNIKUM. Ja allesjäänud ülikoolidest kaotada nn bakalauruse õppevorm. Jääb tavaline viie aastane õppevorm, kui soovite, nimetage seda magistratuuriks või milleks iganes. Selle taseme lõpetaja on ülikooli lõpetanud ja omab kõrgharidust. Samuti tuleks taastada ühe eriala valimise võimalus. Praegu valitseb absurdne olukord. Avaldused esitatakse nelja-viite "kõrgkooli", erialad seinast seina. Kas sotsiaaltöötaja, lendur, meremees, filoloogia - vahet pole. Peaasi, et saaks õppima. Kelleks või milleks või on sellel erialal ka mingit rakendust - absoluutselt pole oluline. Tulles tagasi alguse juurde. Eelkirjeldatud radikaalsete meetmete rakendamine võtaks igasuguse soovi ehku peale gümnaasiumi astuda, sest ülikooli saavad vaid need, kellel sinna tõesti põhjust minna on ja kindel eriala valitud.
1 2
Jäta kommentaar
Oled anonüümses kommentaariumis, sisse logituna kommenteerimiseks vajuta siia
või vasta anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega