Kellele on vaja rahvusvaheliste suhete asjatundjaid? Ja kes nad niisugused üldse on? Kas diplomaadid? Sellele küsimusele vastab Euroakadeemia rahvusvaheliste suhete teaduskonna prodekaan Leonid Karabeškin. Nõudlus rahvusvaheliste suhete spetsialistide järgi kasvas iseseisvunud Eestis kiiresti ja 1990. aastate lõpu poole avas Euroakadeemia (toona Euroülikool) rahvusvaheliste suhete teaduskonna. Sellest ajast on paljugi muutunud: akadeemiline õppekava on transformeeritud rakenduslikuks, oluliselt on õppeprotsessis kasvanud praktika ja praktikute osatähtsus. Ent see on eluline vajadus – abituriendid ja eriti nende vanemad tunnevad õigustatud muret koha leidmise perspektiivide pärast tööturul.

Tutvumispraktika ja sellega seotud väljasõidud on oluline osa igapäevasest õppetööst. Kolme-neljapäevastel õppereisidel tutvuvad üliõpilased teiste riikide parlamentide ja välispoliitiliste ametkondade tegevusega, külastavad ülikoole ja analüütikakeskusi ning mõistagi on neil võimalus näha uuritava maa vaatamisväärtusi ja tutvuda sealse eluga. Viimase mõne aasta jooksul on korraldatud juba kuus tutvustava praktika tsüklit – Gruusias, Poolas, Ukrainas, Valgevenes, Leedus ja Venemaal. Küsimusele selle kohta, milline riik on järgmine, vastab Karabeškin põiklevalt: „Iidse ajaloo ja huvitavate tänapäevaste ühiskondlik-poliitiliste protsessidega, logistiliselt ligipääsetav riik.“ Muu praktika läbivad üliõpilased juhtivates analüütikakeskustes, linnavalitsustes ja riigivõimuorganites.

Euroakadeemia

Muutunud on ka rahvusvaheliste suhete asjatundjate kvalitatiivne profiil: kakskümmend aastat tagasi kuulus neile rahvusvaheliste suhete „monopol“, millest nüüd ei ole jälgegi alles jäänud. Tänapäeval on võimatu tõmmata piiri rahvusvaheliste ja mitterahvusvaheliste suhete vahele. Tänane rahvusvaheliste suhete asjatundja, kui ta ei lähe just teadusse, on rakendusspetsialist, juhiabi, referent või projektijuht, vaid harvadel juhtudel diplomaat. Seepärast pööratakse lisaks praktikale erilist tähelepanu ka sidusoskuste, esmajoones kommunikatsiooni- ja keeleoskuse arendamisele. Mõistagi oleneb siin palju inimese iseloomust ja sünnipärastest kalduvustest, kuid näiteks kommunikatsiooni õppeprogramm võimaldab neid oskusi arendada ja seada süsteemsele alusele.

Euroakadeemias korraldatud uuringu andmetel on rahvusvaheliste suhete teaduskonna lõpetanud (neid on praeguseks juba ligikaudu 300) kaasatud võrdselt riigiteenistusse ja omavalitsuste tegevusse, rahvusvahelistesse ja valitsusvälistesse organisatsioonidesse. Lõpetanute hulgas on nii vabrikute juhte, kultuurimajade ja spordiklubide direktoreid, kaubanduskoja juhte, sõjaväelasi kui ka muude riigile äärmiselt vajalike organite töötajaid. Avalikkuse tähelepanu on pälvinud siiski üksikud vilistlased nagu Tanel Sepp või vabakutseline ajakirjanik Hille Hanso. Paljud Euroakadeemia lõpetanud eelistavad eraviisilist äritegevust.

Keskkonnakaitse

Traditsiooniliselt olulist osa etendavad õppeprotsessis keeled. Rahvusvaheliste suhete teaduskonna lõpetanud peab valdama lisaks kohustuslikule inglise keelele suhtlustasemel veel üht võõrkeelt. Kui seni on rahvusvaheliste suhete rakenduskõrghariduse õppekava õpetatud eesti ja vene keeles, siis uuest õppeaastast avatakse ka ingliskeelne õpe. „Välismaalaste huvi meil õppimise vastu kasvab,“ selgitab Karabeškin. Samuti on kasvanud nii meile semestriks stažeerima saabuvate kui ka meilt välismaale sõitvate üliõpilaste arv. Paljud Euroakadeemia üliõpilased osalevad üliõpilasvahetusprogrammis Erasmus+. Euroakadeemia suund on selgelt rahvusvaheline, täna õpib Euroakadeemias üliõpilasi juba 14‑st riigist.

„Rahvusvaheline üliõpilaskond ja huvitav mitmekülgne õppe- ja uurimistemaatika on omaette rikkus, mis ühendab tihti erinevaid arusaamu elukeskkonna väärtustamisest nii, et me kõik saame targemaks ja siin saadus tarkus hakkab peagi levima maailma,“ ütles Euroakadeemia rektor Jüri Martin.

Rahvusvaheliste suhete teaduskond ootab uusi üliõpilasi sisseastumisvestlustele 10., 17. ja 24. augustil Tallinnas Mustamäe tee 4. Registreerumine ja lisainfo kodulehel. Uuest õppeaastast alustab Euroakadeemia õppetööd avaramates ja mugavamates ruumides aadressil Tondi 55, ajaloolises Tondi kasarmute kompleksi ühes renoveeritud hoones.

Euroakadeemia on rajamisest peale olnud tulevikuteadlik erakõrgkool, koolitades üliõpilasi, kes saavad hakkama uues muutuvas maailmas, olgu tegu rahvusvaheliste suhete spetsialisti, moekunstniku, sisearhitekti, ettevõtja, tõlgi või keskkonnaspetsialistiga.

Jaga
Kommentaarid