Seal, kus on suured seadmed ja tootmine, tuleb alati olla eriti hoolikas, et kõik oleks ohutu nii töötajatele kui ka ümbritsevale keskkonnale. Selliste küsimuste eest vastutavad ettevõtetes töö- ja keskkonnaohutuse spetsialistid, kes on ettevõttes nagu omamoodi kaitseinglid, tänu kellele jäävad halvad asjad juhtumata.

Keskkonna- ja tööohutuse valdkondi reguleerivad Eestis ja laiemalt Euroopa Liidus väga paljud erinevad seadused, kvaliteedinõuded ja standardid. Kuigi keskkonna- ja tööohutusspetsialisti töös on sellised paberid väga tähtsad, pakub tasakaalu praktiline pool ametist.

“Väga palju tuleb suhelda inimestega, juhendada ja koolitada töötajaid, et nad ennast ja keskkonda kaitsta oskaksid. Muidugi tuleb käia ka tootmisobjektidel kohapeal, et veenduda nõuetest kinnipidamises. Ohutusspetsialistide töö hulka kuulub ka erinevate riskianalüüside läbiviimine ja ettevõtte sisekontrolli teostamine oma valdkonnas,” tõi Adven Eesti keskkonna- ja ohutusjuht Kauri mõned näited keskkonna- ja ohutusjuhi vaheldusrikkast tööst.

Kes soovib tööle asuda tööohutusspetsialistina, peaks mõtlema mõne tehnilise eriala omandamise peale. Näiteks energiaettevõttes loob sellel alal töötamiseks väga head eeldused soojusenergeetika alane haridus. Ohutust oskab tagada vaid see, kes saab ise aru, kuidas katlamajad ja koostootmisjaamad töötavad. Lisaks loob erialane haridus lisaväärtuse, mis võimaldab töötajal kaasa rääkida ka ettevõtte teistes olulistes protsessides. Soojusenergeetika erialal valitseb järelkasvupõud, kuna tegemist on küllaltki keerulise erialaga. Seetõttu on selles vallas lihtsam tööd leida ning eriala lõpetajale avanevad väga mitmekülgsed valikud.

Kes soovib aga spetsialiseeruda rohkem keskkonnajuhtimise valdkonnale, peaks omandama spetsiifilise keskkonnaalase hariduse. Keskkonnatehnoloogiat ja -juhtimist saab õppida näiteks Tallinna Tehnikakõrgkoolis, Eesti Maaülikoolis on keskkonnakaitse eriala. Keskkonnatehnika ja keemia- ja keskkonnakaitse tehnoloogia erialadel on võimalik õppida Tallinna Tehnikaülikoolis.