Täiesti uus on väikemasina-, mootori- ja jalgrattatehniku eriala, mida juhtivõpetaja Indrek Einasto sõnul pole seni õpetatud. „Oleme kaardistanud üle 100 ettevõtte, kes on püstihädas, sest ei leia inimesi kes oskaks remontida ja hooldada murutraktoreid ja –niidukeid aga ka ATVsid, mootorrattaid, rollereid ja muud väiketehnikat. Enamus praegusi tegijaid on iseõppijad, kes on näiteks motospordiga tegelenud ja kel on suur armastus tehnika vastu,“ sõnas motofanaatikust Einasto, kes lisaks õpetamisele hooldab mitmete tippsõitjate tsiklite mootoreid ja vedrustust, sealhulgas ka mootorrataste mäkketõusu Euroopa meistri masinat.

„Väiketehnika ja eriti mototehnika on nii komplitseeritud, high-tech ala, kuhu ootan õppima sõna otseses mõttes pühendunud noori. Seda tööd ei saa ükskõikselt teha,“ ütles Einasto. Eelnev automehhaaniku kogemus pole vajalik, sest väiketehnika on nii erinev. Lisaks avatakse ka veoauto-ja bussitehniku eriala neile, kelle kireks on hoopis suuremad masinad ja mootorid.

Tehnikahuvilisi oodatakse ka turvasüsteemide tehniku oskusi omandama. Tegu on töökohapõhise õppega, mis tähendab, et üks kolmandik õppest toimub koolis ja kaks kolmandikku töökohal. Töökohapõhise õppe koordinaatori Sigrid Ester Tani sõnul on kooli partneriteks Eesti juhtivad turvafirmad, kelle valvata on ka riikliku tähtsusega objektid. “Turvasüsteemide tehniku ülesandeks on ehitada, seadistada ja hooldada turvasüsteeme alates läbipääsusüsteemidest kuni videovalveni välja. Tegemist nõutud ja kiiresti areneva valdkonnaga, kus tööd tuleb pigem juurde,“ selgitas ta. „Eelistame õppijaid, kellel on varasem elektriku või IT-süsteemide alane haridus või töökogemus, sest turvasüsteemide tehniku töö hõlmab mõlemaid tahke,“ lisas Tani. Töökohapõhises õppes saab õppida ka müügikorraldajaks ja arhiivikorrastajaks.

Päris uus on kutsehariduskeskuses ka kütte- ja jahutussüsteemide lukksepa eriala. Kutseõpetaja Kalmer Kollom selgitas, et hoonete küttesüsteemid lähevad aina keerukamaks ning nende paigaldajaid ja hooldajaid tegelikult napib. „Õpetame juba tulevikutehnoloogiat, sest lisaks traditsioonilistele kaugküttesüsteemidele tuleb tehnikul tunda ka arenevaid maa- ja päikesekütte süsteeme, ta peab oskama süsteeme paigaldada, teha torutöid, seadistada agregaate ja süsteeme hooldada,“ rääkis ta. „Ootame õppima kõiki, kes tahavad areneda ja saada oma valdkonnas nõutud spetsialistideks,“ ütles Kollom ja lisas, et tehniline taip ja reaalainetes orienteerumine tulevad kasuks.

Väikeettevõtja eriala on aga mõeldud neile, kes juba on ettevõtjad või alustavad oma äriga. Õpetaja Külliki Vaske sõnul pakub kool alustavale ettevõtjale vajalikke ettevõtlusalaseid teadmisi aga ka nõu ja abi. „See on nagu kompass, et kindlalt rajal püsida ning padi, et komistamine ja kukkumine haiget ei teeks,“ kirjeldas ta. Õpingute käigus saadakse ülevaade kõigist ettevõtte tegevusega seotud valdkondadest, olgu selleks tootmine, personalitöö, turundus, logista või muu. Et väikeettevõtja õpingud toimuvad sessioonidena, siis saab mugavalt oma ettevõtluse ja õpingud ühitada.

„Ootame hakkajaid ja tegutsemishimulisi inimesi, kes mõtlevad suurelt ning soovivad oma tuleviku siduda ettevõtlusega, kes oskavad raha lugeda ja hinnata aja väärtust,“ sõnas Vaske.

Esimest korda avatakse ka meisterkondiitri eriala, kuid meisterkondiitriks ei sünnita, vaid arenetakse. „Tegu on jätkuõppega, mis eeldab omandatud kondiitri haridust või vähemalt viie aasta pikkust töökogemust. „Meisterkondiitri kutse on kutsehariduse kõige kõrgem, ehk viies tase ning õpingute käigus omandataks nii tootmise planeerimise ja juhtimise kui ka uute toodete arendamise oskusi,“ sõnas toiduainete tehnoloogia osakonna juht Merle Truupõld. „Õppima ootame töötavaid kondiitreid ning seetõttu on õpingud planeeritud sessioonidena,“ lisas Truupõld.

Dokumentide vastuvõtt Tartu Kutsehariduskeskusse algab 20. juunil. Tutvu kõikide erialade ja sisseastumistingimustega: www.khk.ee/vastuvott.ee

Jaga
Kommentaarid