Sul on maailmale midagi öelda? Tahad, et teised näeksid su lugusid, pilte või videoid? Saada kõik aadressile noortehaal@delfi.ee või saada läbi veebi!
Toimetaja vaatab saadetud materjalid läbi ja silmapaistvamad ilmuvad Noorte hääles.

Mida tähendab Brexit Eesti üliõpilastele Suurbritannias?



Öösel enne pulmi Londonis
Öine LondonFoto: Andres Putting

Juunis aset leidnud referendumil otsustas Suurbritannia Brexiti ehk Euroopa Liidust (EL’st) lahkumise kasuks. Ühendkuningriikides õppivatele Eesti tudengitele antud valik aga lähiaastatel tõenäoliselt suuri muutusi kaasa ei too.


Mõjuv osa Inglismaa välistudengitest tuleb Euroopa Liidu riikidest, mistõttu on Suurbritannia ülikoolide jaoks tegemist ülimalt olulise turuga ja seda just rahvusvahelistumise seisukohast. Mõistetakse, et tingimuste muutudes võivad aga paljud üliõpilased ja ka akadeemikud eelistada mujale minna. Just seetõttu on UK ülikoolidelt tulnud signaale, et töötatakse aktiivselt selle nimel, et tihe koostöö Euroopa kõrgkoolidega säiliks ning tingimused tudengitele ja akadeemikutele ei halveneks. Hetke suurimaks Brexiti mõjuks võibki ilmselt lugeda teadmatust, mis täpselt edasi juhtuma hakkab.

Õppemaksumäär jääb esialgu kohalikega samale tasemele
„Algul tekkis mul Brexitist kuuldes hirm, sest väljaspool Euroopa Liitu tulijatel on oluliselt kõrgem õppemaks ning puudub ka õppelaenu võimalus, aga õnneks tuli kooli poolt kiiresti kinnitus, et olemasolevatele tudengitele otsus muutusi kaasa ei too ning hindasid ei plaanita järgnevate aastate jooksul tõsta“ nentis Inglismaal Coventry ülikoolis õppiv eestlanna Henriette Porila.
Enamik Suurbritannia ülikoole on praeguseks kinnitanud, et järgmise viie aasta jooksul peaks Euroopa Liidust tulnud tudengite õppemaks jääma samaks kohalikelt küsitavate tasudega. Seega ei tohiks olla hirmu, et eestlastele ning teistele EL-i kodanikele õppimine sama kulukaks muutuks, nagu seda on EL-välistele tudengitele. „Just tingimuste ja õppemaksu stabiilsus on tudengitele ja nende peredele äärmiselt oluline, sest finantsplaanid on tehtud ning õpingute poole peal tingimuste muutmine asetaks paljud keerulisse olukorda“, rääkis Katriin Visamaa, kes on Dream Foundationis noortel aidanud välisülikoolidesse kandideerida juba üle 5 aasta.

Loe veel

Seotud lood:

Õppelaen jääb samaks tulevalgi aastal
Kindlusetunnet seoses õppetingimustega suurendab ka Briti õppelaenu pakkuja Stundent Finance England, kes on lubanud, et üliõpilased, kes praegu Suubritannias õpivad või järgmisel õppeaastal õpinguid alustavad, ei pea laenusaamise ja -tingimuste muutumise pärast muretsema kogu õpingute perioodil.
Sel sügisel Suurbritannias õppima asunud eestlanna Birgit Tammiste sõnab, et tema kartuse õppelaenu ja -maksu osas vaigistasid ülikoolilt saadud e-kirjad, kus kinnitati, et varem kokkulepitud tingimused püsivad. „Mu vanemad olid ilmselt rohkem mures, kuid lõpuks uurisid ka nemad asja lähemalt ja said aru, et nii hull olukord pole,” tõdeb Birgit Tammiste.
Hea uudis kõikidele abiturientidele avalikustati hiljuti, kui leidis kinnitust, et laenutingimused jäävad samaks nendegi tudengite jaoks, kes alustavad oma õpinguid järgmisel ehk 2017/18. õppeaastal.

Läbirääkimised selgitavad tuleviku

Hetkel ei ole veel paigas, mis hakkab saab õppelaenu tingimustest sealt edasi, kuna see sõltub juba suuresti Brexiti läbirääkimiste tulemustest. Paljud ülikoolid on küll kinnitanud, et suuremaid muutusi tulemas pole, kuid tegelikult on veel teadmata, kuidas Brexit Suurbritannia ülikoolidele päriselt mõjub. Ülikoolides läbiviidavad uuringud saavad suure osa finantseeringust EL’i erinevatest fondidest, mistõttu kardetakse, et Brexitiga kaovad nii rahastus kui ka võimalus uurimisprojektidest osa võtta. Lisaks hõlmab osa ülikoolide tegevusest EL’i riikide vahelisi koostööprojekte.
Suurbritannia lahkumine Euroopa Liidust tähendab põhjalikke läbirääkimisi, mis puudutavad nii majandusküsimusi kui ka viisasid ja töölube. „Mina arvan, et suure tõenäosusega vähendab Brexit võimalusi Ühendkuningriikides elada ja tööd leida,” ütleb kolm aastat Suurbritannias õppinud eestlane Merilin Toomra.
Samas Eloora Rannala, kes samuti Ühendkuningriikides pikemalt elanud on, niimoodi ei arva. Tema usub, et Euroopa Liit ja Suurbritannia jõuavad mõistlikule kokkuleppele ja tudengite jaoks palju ei muutu. Siiski nendib Rannala, et esiti oli mõte Brexitist ka temale hirmutav. „Kui hääletus oli läbi ja tulemus käes, oli küll masendav tunne,” tõdeb ta.

Suurbritannia jätkuvalt populaarne
Eesti õpilasi Euroopa ülikoolidesse kandideerimisel abistav organisatsioon Dream Foundation saab jätkuvalt kõige enam sooviavaldusi just Suurbritannia ülikoolidesse kandideerimiseks. Katriin Visamaa sõnul on kõige populaarsemad just Inglismaa mainekad ülikoolid. „Kuigi nendel ülikoolidel on suhteliselt kõrge õppemaks, on sellele vastukaaluks loodud väga hea õppelaenusüsteem, kus laenu tagasimaksmine on seotud sissetulekuga. Nii näiteks algab Eestisse tagasi tööle tulles tagasimaksmine pihta alles siis, kui teenida üle 14000 euro aastas ning sedagi mõistlikel tingimustel.“

Alates 2016. aasta sügisest on selline õppelaenusüsteem kättesaadav ka magistriõppe tudengitele ja kuna Suurbritannias on magistriprogrammid üheaastased, siis huvi on kasvanud ka nende osas. „Hirm, et tulevikus võib antud õppelaenu võimalus kaduda on ilmselt hoogustanud Suurbritannia ülikoolide kasuks otsustamist“, leiab Visamaa.

Õppimisvõimalustest Suurbritannia ülikoolides ning Brexiti võimalikest mõjudest sealsele kõrgharidusele tuleb lähemalt juttu ka 28.-29. novembril Tallinnas ja Tartus toimuval ürituste sarjal „UK Days“, mille peakorraldajaks on Dream Foundation Eesti.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare