Mõtiskled, miks õpetatakse koolis asju, mida sul enam kunagi vaja ei lähe? Siin on vastus!

Päris tihti küsivad õpilased uue teema õppimise käigus õpetajalt, et milleks seda küll vaja on, miks me seda õpime? Sellega kaasnevad ka negatiivsed emotsioonid, mis tihti väljenduvad õpilaste nägudel — küll kortsutatakse kulme, küll kirtsutatakse nina.

“Seda ei lähe ju elus vaja!” on kõige tüüpilisem väide õpilastelt. Päris tihti on neil ka õigus, meil ei lähegi elus vaja kõiki neid keerulisi valemeid mida õpetatakse matemaatikas, kõiki neid seosetuid aastaarve ajaloos või seente/bakterite/algloomade/vetikate paljunemist, mida õpetatakse bioloogias.

Kuid miks siis seda kõike õpilastele päevast-päeva pähe istutatakse?

Selleks, et suureneks silmaring, avarduks maailmapilt, areneks loogiline mõtlemine ja mõistuse ulatuslikkus! Muidugi tulevad ka kõik need teadmised kasuks, mis teile pähe raiutakse.

Kool aitab laiendada maailma, kas siis ainetundides käies, lihtsalt inimestega suheldes või nähes pealt koolivägivalda ja ka õiglust ning ebaõiglust.

Ükskõik kas me tunnistame seda või mitte, kool on kasulik igas mõttes. Isegi siis, kui sul ei lähe koolis hästi (siinkohal mõtlen õpilasi, kes ikka tundides kohal käivad), tunned, et informatsioon läheb ühest kõrvast sisse ja teisest välja, jääb midagi kindlasti sügavatesse ajusoppidesse pidama ning aitab mõistuse arenemisele kaasa. Tegelikult jääb kõik mida kuuled, näed, tunned su aju keerdkäikudesse. Iseasi, kas sa suudad neid teadmisi sealt ka välja sortida ja rakendada.

Kahjuks on valdav osa õpilasi endale sisendanud, et nad ei taha koolis käia, seal on nii igav ja õpetatakse ka mõttetuid asju. Kui nad sisendaksid endale kooli suhtes positiivseid mõtteid, nagu näiteks “Ma saan palju uusi teadmisi ja ma näen jälle oma sõpru,” ja nad seda kogu aeg enda peas korrutaksid, siis vahetaks samm-haaval alateadvus kõik negatiivsed tunded kooli vastu just nende heade mõtete/tunnetega, mida nad endale sisendasid.

See on pikk protsess, aga väärt pingutamist — kool on kohe palju meeldivam koht ja lähed sinna rõõmuga pea avatud uutele teadmistele iga päev!

Tavaliselt mõistetakse alles täiskasvanuikka jõudes, et koolis veedetud aeg oli hea ja oleks võinud olla veelgi parem, kui ainult oleks mõistnud, kui kasulik kool tegelikult oli.

Kas Sina mõtled tihti, et koolis õpetatavat ei ole meil elus vaja? Millised tunded ja mis mõtted sul peas keerlevad kooli suhtes? Kirjuta [e-mail]!