Soovin oma lugu alustada sellega, et pärast "pikka" suvevaheaega, 2. septembril, kui kooli mindi, ei toimunud minu koolis mitte üheski tunnis ei kordamist või reeglite ja valemite meenutamist, vaid õpetajad surusid kohe meile õppetöö peale ja järgmiseks koolipäevaks oli vaja juba koduseid töid teha. Teiseks koolinädalaks oli näha, kuidas õpilased (noored ja ka vanemad), olid omadega täiesti läbi ja liigsest õppetööst väsinud.

Alates esimesest koolipäevast on igal nädalal olnud vähemalt 1 kontrolltöö või tunnikontroll ja kui üldse juhtubki olema kõigest üks töö nädalas, on see suur vedamine! Hetkeseisuga on õppimine muutunud nii raskeks ja väsitavaks, koolipäevad on pikad, koduseid töid on palju, kogu aeg kontrolltööd ja nii edasi. Absoluutselt KÕIK on sellest nii väsinud. Tänasel päeval otsustasin teile kirjutada, sest mina koos oma klassikaaslaste ja koolikaaslastega oleme omadega täiesti läbi ja närvis liigsest koormusest. Tänaseks olen viidud viimse piirini, sest tänaseks koolipäevaks oli õppida kolmeks tunnikontrolliks ja võib-olla isegi NELJAKS! Esmaspäeviti ja esimesel tunnil ei tohi üldse töösid tehagi, kuid meil oli KOLM tööd ja üks neist esimese tunni ajal. Ma ei ole ainuke, kes on soovinud Noorte Häälele pikemat aega juba kirjutada, neid on palju, kuid mina olin arvatavasti esimene, kes on viimse piirini viidud.

Soovin, et koolijuhid, lapsevanemad ja õpetajad üle Eesti näeksid, kui väsinud õpilased on, et puhkevad koolis nutma ja lahkuvad.