Spordinädal Jaan Poska gümnaasiumis: kas teadsid, et noor inimene võiks liikuda vähemalt 150 minutit päevas?

Kuna tänapäeva, nutiajastu inimesed ja eelkõige noored leiavad üha enam mooduseid, kuidas teadlikult või enese teadmata oma tervisele ja tervislikule eluviisile vähem tähelepanu pöörata, on igati teretulnud, et keegi aeg-ajalt nende südametunnistusele koputaks ja neid tegudele ärgitaks.

10.–18. septembril toimus juba teine üleeuroopaline spordinädal „Leia oma rütm”. Tartu Jaan Poska gümnaasiumi koolipere leidis oma rütmi ja sai õhutust oma tervise eest hoolitseda tänu mitmele oma ala spetsialistile, kes käisid koolis nädala jooksul erinevaid loenguid pidamas. Loengutega tegi teisipäeva hommikul algust FitLap.ee peatreener ja bodypumpi treener Heikki Mägi, kes jagas teadmisi 10.c ja 10.d klassi õpilastega teemal “Toitumise olulisus noore elus”. Sisutiheda ja noortepärase loengu algatuseks rõhutas Heikki Mägi liikumise olulisust, kuid toonitas ka, et trennitegemine üksi on mõttetu vehkimine, tasuks ka tervislikult toituda. Mägi lisas, et süüa tuleb ikka nii, et kõht oleks söömast tulles täis, ainult et tähelepanu peab pöörama sellele, millest see kõht täis saab, sest õigest toidust on Mägi väitel ennast peaaegu et võimatu üle süüa. Sellele teooriale järgnes praktiline teadmiste kontroll, kus üks vabatahtlik pidi lektori kaasa toodud toidud lahterdama kolmeks: valgud, rasvad ja süsivesikud. Ülesanne osutus oodatust keerulisemaks. Katse lõpuks võttis lektor kätte keefiri pakendi, millele tähelepanu pöörates sõnas naljatades, et sisuliselt on võimalik elada ka puhtalt keefiri peal. Pärast väikest vahepala rääkis Mägi õigest toitumisest, mis peaks tagama erksa keha ja vaimu ning tugeva immuunsüsteemi. Samuti peatus kõneleja hetkeks maiustuste teemal, kus pidas vajalikuks ära märkida inimese hetkelise rahulolu ja heaolutunde maiustusi tarbides, ent ka selle, kui kerged on nõnda lisakilod tulema. Lisaks viis Mägi läbi veel kaks praktilist demonstratsiooni, kus esimese puhul aeti toitu läbi sõela, et seeläbi näidata, kuidas erinev toit meie organismi läbib, ja seejuures tõestada, et hea ja tervislik toit on see, mis meie organismis kaua püsib ja meile energiat annab, mitte nagu suhkur, mis otsekohe läbi sõela välja sahiseb. Teise katse jooksul pidi vabatahtlik õpilane järjestama erinevad karastusjoogid, alustades kõige enam suhkrut sisaldavast. Tulemused jahmatasid õpilasi pärast seda, kui jookide suhkrusisaldust näidati visuaalselt. Lõpetuseks soovitas Heikki Mägi trennitegemise puhul lähtuda printsiibist, et pigem vähe ja pidevalt kui palju ja harva.

Teine ettekanne toimus sama päeva lõunal, kui 10.e klassi õpilased said põgusa ülevaate toitumisest treeneri ja vabavõitleja Sten Saaremäe loengu põhjal. Saaremäe alustas oma esinemist väitega, et kõigil tuleks jätta igasugune söömisalane tõmblemine, sest pole olemas ebatervislikku toitu, on vaid ebatervislikud harjumused. Saaremäe tegi juttu ka dieedist ja sellest, kui palju erinevaid dieete on olemas, jäädes seejuures aga kindlaks, et tuleb süüa kõike, kuid kontrollitud kogustes – see ongi igaühe enda dieet. Iga indiviid peab tegema selgeks, mis talle ja ta kehale sobib. Lisaks toonitas Saaremäe, et tervisliku eluviisi tähtis osa on kvaliteetne uni, sest juba üks magamata öö toob endaga kaasa suurenenud näljatunde, mis tavaliselt viib aga liigsöömiseni. Samuti tagab Saaremäe sõnul piisav ja kvaliteetne uni heaolutunde ja immuunsüsteemi toimimise. Lisaks pole tema sõnul mõõdukalt liigne veetarbimine kahjulik, vaid aitab kaasa kaalukaotusele ja organismi toimimisele. Tervisliku toitumise vajadust kokku võttes rõhutas Saaremäe seda, et ei tohiks karta rasvu – kehale tuleks anda kõik vajalikud mikroelemendid ning söömise puhul leida kuldne kesktee: ei tohiks olla pidevalt kontrollimatut näljatunnet, ent süüa ei tasu nii, et peale toidukorda on raskusi liikumisega. Enesekontrolliks soovitas Saaremäe igaühel endalt küsida, kas ta käitumine kahjustab tervist, kas tal võib olla psüühiline stress, kas ta sotsiaalne toimimine on tema harjumuste pärast häiritud. Lisaks, kas tal on kontroll oma toidu üle või kontrollib toit teda, sest lõppude lõpuks on kõik korras, kui inimene ise tunneb ennast hästi.

Kolmas terviseteemaline loeng oli neljapäeval, mil Anne Välja TÜ sporditeaduste ja füsioteraapia instituudist rääkis 10.a ja 10.b klassile toidu- ja liikumispüramiidist ning nende järgimisest. Ta soovitas süüa iga päev viide erinevasse toidugruppi kuuluvaid toite ja lisas, et vaevalt see üksluiseks muutub, sest erinevaid toite samast toidugrupist on tohutult palju, tuleb lihtsalt ise aktiivselt mõelda, mida süüa. „Toit ongi tervis, sa oled see, mida sa sööd,” sõnas Välja ning lisas, et söömine on nii tähtis tegevus, et selle ajal tasuks keskenduda ainult söömisele. Ta tutvustas ka üldsusele vähe tuntud liikumispüramiidi, kus olid erinevad füüsilised tegevused paigutatud tähtsuse järgi just nagu toit toidupüramiidis. Üldiselt soovitas Välja liikuda vähemalt 150 minutit päevas, mis ei tohiks ühele tavalisele noorele üle jõu käia, ja seejärel palus ta rühmatöö käigus tuua välja võimalikult palju põhjuseid, mis võivad tegelikult takistada inimest aktiivselt liikumast. Lisaks rääkis lektor söömishäiretest ja pani kuulajatele südamele, et piiri tasuks pidada soola ja suhkruga ning eelistada tuleks keedetud toitu praetule ja liha võiks aeg-ajalt asendada kalaga.

Lisaks üldistele terviseteemalistele loengutele olid nädala vältel ka loenguid, kus keskenduti millelegi pisut spetsiifilisemale. Nii kuulasid 11. klasside õpilased loengut, kus üliõpilased Maali Pruul, Kerli Võsa ja Sandra Pügi tutvustasid oma eriala – füsioteriaapiat. Tudengid andsid ülevaate sellest, kuidas ennetada spordivigastusi ja mida võiks teada taastusravist, ning 12. klasside õpilastele kõnelesid nahaarstid professorid Külli Kingo ja Helgi Silm nahaprobleemidest. Külli Kingo rõhutas oma loengus, et igaüks peaks jälgima oma kehal olevaid sünnimärke ja nendega toimuvaid muutusi. Helgi Silm aga tutvustas noortele ühte levinuimat nahaprobleemi aknet ning seda, kuidas viimast ravida. Põhjalik ülevaate said loengulised ka erinevatest allergilistest nahahaigustest ja nende ravist.
Loengutele lisaks kogunes neljapäeva, 15. septembri õhtupoolikul Tartu lauluväljakule osa kooliperest, keda ootas ees üritus „Tervislik õhtu Tähtveres“, mille korraldajateks olid 11.e klassi õpilased. Tervisliku õhtu jooksul läbis iga klassi kolm gruppi terviseraja omas tempos. Peale raja läbimist oli igal klassil võimalik soovi korral kasutada Tähtvere spordipargi pakutavaid võimalusi. Iga klass võis endale tegevuse valida ise: kas pidada piknikut, mängida disc-golfi või tulla lagedale hoopis mõne muu tegevusega. Kõige aktiivsemat klassi ootas õhtu lõpus ees väikene autasu.

Oli kasulik, õpetlik ja tervislik nädal.