“Mehhatroonika on tulevikuala,” kinnitab Riivo. “Ja üks parimaid alasid, mida kutsehariduskeskuses õppida. Kui ma ei oleks tulnud seda eriala õppima, siis kindlasti poleks mul praegu selliseid võimalusi. See kool on mulle väga hästi mõjunud,” lisab ta veendunult.

Tõepoolest, lühikese ajaga on Riivo Rivimetsast saanud hinnatud koolikaaslane, keda ka õpetajana usaldatakse. Oma õpitud mehhatroonikateadmisi on ta jõudnud praktiseerida nii Pärnu metalliettevõttes kui ka Tartu ühes suuremas metallitöötlemisfirmas Hanza Mechanics ning saanud mõlemast praktikakohast juba kutse tööle tulla.

Tõsise pakkumise tegi ka tuntud joogitootja A le Coq, kes Riivole lausa aastase stipendiumi andis ning praktika- ja töökoha broneeris. Kuigi 2600 eurone stipendium on päris kõva sõna, peab tulevane mehhatroonik tähtsaks hoopis muud. “Stipendiumivääriliseks kandidaadiks peetakse seal visiooniga, helgeid päid, kes tulevikus on valmis uute ideedega peale tulema ja kel on piisavalt arukust, et teha uusi asju. Ma küll nii endast ei mõelnud, aga tegin avalduse ära ja osutusin valituks,“ kirjeldas Riivo ja arvas, et on päris äge tunne, kui sind nutikaks tulevikutegijaks peetakse. Stipendiumilepingus on ka praktikakohustus ja aastane tööleping sees. “Niipalju kui ma kuulnud olen pidi A le Coq´is päris meeldiv olema. Sügisel on uus praktikaperiood, nii et ootan seda juba.”

Võimalusi täis kutsekool
Tegelikult pole kõik rajad Riivo jaoks nii sirged olnud. Jõgevamaalt Kääpalt pärit noormees astus pärast gümnaasiumi lõppu ülikooli materjaliteadust õppima. “Mulle on õppimine kogu aeg meeldinud, matemaatika eriti. Igasugustel nuputamise ja peastarvutamise võistlustel olen käinud, ülikooli Teaduskoolis kaasa löönud ja gümnaasiumis hakkasin teistele matemaatikat õpetama, nii et ega ma ametiõppimisele siis ei mõelnud,” jutustas Riivo. Aga ikka juhtus nii, et ülikool jäi pooleli. “Tundsin, et raiskan seal aega,” ütles ta.

Mehhatroonikust sugulase soovitusel tõi ta paberid hoopis Tartu Kutsehariduskeskusesse ja seda otsust pole ta sugugi kahetsema pidanud. Jah, muidugi on eriala põnev ja nagu pikast tööpakkumiste nimekirjastki näha, siis väga vajalik. Lisaks arvab Riivo, et koolis on hästi palju võimalusi enesearenguks. “Kui endal on soovi, siis võimalusi arenguks on. Näiteks juba kooli sisse astudes pakuti võimalust robootikaga tegelema hakata ja võistlema minna,” räägib ta ja lisab, et kohe teise tundega tuled, kui Sind märgatakse. “Seltskond on siin Eesti eri nurkadest, kõigil on oma ideed ja kõigile ideedele antakse siin võimalust,” toob ta välja veel ühe eelise. Muidugi tähendab see rohket iseseisvat tööd, aga ka vabadust ennast teostada. “Ja õpetajad on väga head,” pole Riivo kiitusega kitsi, “kui näevad, et sinus on midagi, siis kasvõi kümne küünega kisuvad selle välja,” usub ta.

Nüüd, peale pooleteist aastast õppeperioodi on Riivol oma keerulise nimega erialast pilt ees. “Mehhatroonik on selline inimene, kes tegeleb automaatika, mikroelektroonika ja mehhaanikaga, ta tunneb hästi arvuteid ja programmeerimist,” selgitab ta. “Aga kui ma vanaemale seletaksin, siis ütleks, et mehhatroonik paneb masina tegema õigeid asju õiges järjekorras.”

Vaid väga headele hinnetele õppiv noor mehhatroonik tunnistab, et peale õppimise kulub tema aeg spordile. Ta mängib lauatennist, korvpalli, võrkpalli, jalgpalliga, siis käib veel veel jooksmas ja jõusaalis. Väikse tõuke on andnud ka kutsekool, kus võimalusi sporti teha on rohkesti. “Lauatennist mängisin gümnaasiumis hobi korras, aga kui kutsekasse tulin, siis siin on kohe treener kellega on hea mängida ja selle käigus olen palju õppinud. Kuna tegelen ka teiste spordialadega siis on mu areng olnud märgatavalt kiirem. Nüüd lähen Leetu Balti mängudele võistlema,” rääkis ta. “Kõlab klišeena, kuid tahan homme olla parem kui täna,” sõnastab ta oma sportliku eesmärgi.

Loomulikult on aga peamine siht õppimine ja seda peab Riivo ikka esmatähtsaks. “Ma olen viieline, aga teen ka tööd selle nimel,” selgitas Riivo. Kutseõppuritele kaasneb hea õppeedukusega õppetoetus. “On väga meeldiv, et see igakuine stipendium on, see kindlasti paneb ka paljusid tõsisemalt pingutama,” usub Rivimets.

Kõik teed on avatud
Oma tulevikku vaatab noor mehhatroonik kindlusega, sest mida enam kõike arvutite pealt juhitakse, seda enam on masinate ja seadmete programmeerimise ning seadistamise oskusi vaja. “Automaatika ja tootmisliinid sobiksid mulle küll, sest ma tahan, et mu töö oleks liikuv, aga samas mulle meeldib mõelda, nuputada ja igasugu jooniseid teha,” lisab ta. “Aga ega ma ülikooli mõtet pole maha matnud. Tehnotroonika oleks kõige lähedasem sellele, mida ma praegu õpin,” jätkab Riivo “Aga ma võiksin ka õpetada,” leiab ta endale kolmanda huvipakkuva tee oma praegusi teadmisi ja oskusi rakendada. “Näiteks siin kutseks on mulle pakutud võimalust õpetaja käe all tunde anda. Ma olen viimased 5 aastat andnud matemaatika eratunde nii et kogemus on juba olemas,” jätkab Riivo.

Saabuva suve kavatseb ta sisustada seikluspargis. Mitte puhates, vaid instruktorina töötades. “See töö annab kogemuse kuidas rahvast juhendada,” ütleb Riivo. Ja küllap pakub seikluspark nutikale ja sportlikule noormehele ka võimalusi raskusi ületades edasi püüelda.
Vaata milliseid hinnatud erialasid veel saab Tartu Kutsehariduskeskuses õppida: www.khk.ee/vastuvott

Jaga
Kommentaarid