Mis on sinu peamine tegevusala ja miks sa seda teed?

Tegelen maailmatasemel karatega juba 10 aastat ning aastatel 2012-2015 olen olnud ka maailma parim raskekaallane. Lisaks karatele harrastan ka juba viis aastat MMAd ehk vabavõitlust, kuid karate on siiski minu põhiala. Mulle meeldib väga ekstreemsus ja enesekontroll – ju see võib olla põhjuseks, miks ma olen võitlusspordile oma elu pühendanud.


Räägi oma õpingutest EBSis.

Ei saa öelda, et kõik on alati lilleline ja sujuv. Mõnikord tuleb ikka ette hetki, mil õpingud on päris rasked – näiteks kui on veidi faktirohkem või mahukam aine või olen hoopis ise võistluste tõttu palju väljaspool Eestit viibinud. Kuid kui jõud kokku võtta, siis saab alati iga asjaga hakkama, lihtsalt rohkem peab pingutama.

Kindlasti pean mainima seda, et EBSi õppejõud on väga mõistvad ning tulevad alati vastu, kui peaksid tulema mingid tõrked tööde esitamisel, näiteks ajaline mittesobivus võistluste tõttu. Kuid muidugi annan ise alati kõik selleks, et oleksin olemas vajalike soorituste ajal.

Võin ise olla enda üle väga uhke, et olen 1,5 aastat bakalaureuseõpinguid edukalt sooritanud ning selle kõrvalt ka omajagu maailmas ringi võistelnud ja EBSi üliõpilasena Eesti Vabariiki esindamas käinud. Samuti ka EBSi, sest EBSi embleem on mul uhkelt rinnal.


Mida oled seni saadud teadmistest kõige väärtuslikumaks pidanud?

Inimene õpib kogu elu – sellepärast ma ei saa otsest näidet tuua, mida ma just kõige väärtuslikumaks pean. Igast valdkonnast saab alati väikseid teadmisi, mis kokkuvõtteks annab täiusliku kastikese vajalike teadmistega. Rohkem väärtustan inimesi, kes on mu kõrval sellel perioodil, kellega koos me püüdleme mäe tippu – the sky is the limit – kaastudengid ehk sõbrad (mõni neist isegi äripartner osaliselt), õppejõud, EBSi juhtkond ning muidugi erinevad võimalused mida EBS saab tagada.


Kuidas sarnanevad või erinevad sport ja äri?

Üldmõistes nad ei erinegi, kuid kui midagi välja tuua, siis eks see ole materiaalne pool. Teatud riikides muidugi teenivad ka sportlased väga hästi, mõned isegi rohkem kui ettevõtjad terves aastas (tippjalgpallurid, unistuste liigade NBA ja NFL mängijaid jne), kuid sport ja äri on väga tihedalt üksteisega iseloomult seotud. Nii spordis kui ka ärimaailmas on vaja osata otsustada, mõnikord kiiremini, mõnikord võtab see rohkem aega ning muidugi on ühine ka riskimine. Riskimine on üks faktor, millega sportlased peavad silmitsi seisma. Vahetevahel tuleb ette situatsioone, kus sa juba tead mis tagajärjed võivad olla, kuid sul ei jää muud üle, kui pead proovima ja riskima ning samal ajal üritama ennetada ettejuhtuvaid riske. Lisaks nendele faktoritele on spordi teekond väga pikk nagu ka äri teekond ning teame me kõik, et tippu on väga kerge jõuda, kuid, et seal püsida, selleks tuleb meeletult palju tööd teha.


Kuidas ühendada mitu asja, nii, et kõik saaks tehtud – edukas õppimine, sportlaskarjäär, töötamine ja ka kodune elu?

Kui väga aus olla, siis ma isegi ei tea, kuidas mul endal see välja tuleb. Olen vahepeal selle peale mõelnud, et kuidas ma suudan nii palju erinevaid asju niivõrd tiheda graafikuga ära teha. Kindlasti peab selleks olema tugev kohusetunne ja kindel siht silmade ees. Vahepeal kipun arvama, et ajakasutus ei ole oskus, vaid looduse poolt kaasa antud anne. Muidugi igale asjale saab ka ise kaasa aidata. Noortel on tänapäeval väga palju segavaid faktoreid, arvutimängudest kuni aega kasutult surnuks löömiseni. Tähtis on alati võtta just see sihtmärk enda silmade ette, kuhu jõuda tahetakse ning lihtsalt teha kõik selleks, et sinna jõuda, ignoreerides absoluutselt iga vähegi segavat faktorit. Usun, et see on juba inimese iseloomus kinni, kas on ta kergesti või raskesti mõjutav.


Milline on sinu praegune töökogemus?

Sellist ametlikku töökogemust otseselt pole, kuna hetkel olen veel Eesti tippsportlaste nimekirjas. Kuid selle kõrvalt panustan juba rohkem aega oma ideede täideviimisele ning samuti tegin ka panuse Eesti noortesporti ühe oma projektiga. Samuti olen sõbraga ka start-up ettevõtlust proovinud, mis kahjuks jõudis vaid prototüübi loomiseni ning sealt enam edasi ei läinud. Lisaks sellele huvitun väga diplomaatiast ja PR-ist ning eks üritan võimalusel ka nendes valdkondades oma karjääri arendada, sest kontakte on mul maailmas palju, olen neid säilitanud ning paljude erinevate kultuuridega koostööd teinud, mis on mulle tugevalt kogemusi andnud.


Milliste oskustega noori ootab tööturg?

See täitsa sõltub kultuurist ja riigist. Piirdun hetkel aga Eestiga. Kahjuks on meil väga aktuaalne probleem see, et ettevõtetesse otsitakse tööle mitmeaastase töökogemusega spetsialiseeritud noori, mis on muidugi ebaloomulik, kui noor on alles omandanud hariduse. Ma isiklikult arvan, et selline suhtumine on natukene külm, sest tänapäeva noored on väga kiire kohanemisvõimega kui neile selleks võimalus antakse. Ma ei ütle, et iga ülikooli lõpetanud noor on selleks valmis, kuid tööandjad meie turul on kogenud ning oskavad inimest piisavalt läbi näha, et aru saada, kas noort usaldada ning anda talle võimalus või mitte. Usun, et kui meie tööturg peaks saama üle vähese töökogemuse kartusest, on meie noored ja head eestvedajad võimelised paljuks.


Mis sinu edasised plaanid?

Ma olen väga tihedalt olnud seotud Austraaliaga juba 15. eluaastast saadik. Olen esindanud Austraalia rahvuskoondist ning läbi aastate seal kuude viisi elanud. Tihe koostöö austraallastega on mu tulevikule seadnud mitmeid fantastilisi võimalusi, ent pean need ise täide viima. Täpsemalt on mulle tehtud ärialaseid pakkumisi suurfirmadesse, millele olen kaudselt juba vastanud positiivselt. Miks just kaudselt, on sellepärast, et minu eesmärk on omandada bakalaureusekraad just EBSis. Kaugemateks plaanideks on kindlasti magistrikraadi omandamine juba Austraalias ning kui otsustan veel edasi minna, siis ka doktorikraad – mõlemad muidugi majandusvaldkonnas. Kindlasti üritan rajada sinna ka oma enda ettevõtte, kuid mis valdkonnas, seda näitab elu.

Jaga
Kommentaarid