Sul on maailmale midagi öelda? Tahad, et teised näeksid su lugusid, pilte või videoid? Saada kõik aadressile noortehaal@delfi.ee või saada läbi veebi!
Toimetaja vaatab saadetud materjalid läbi ja silmapaistvamad ilmuvad Noorte hääles.
vali kool

Töökohal õppides amet selgeks! Katuseehitusel objektijuhina töötav Marko: hindan ehitustööde reaalset teostamisaega nüüd palju täpsemalt



Töökohal õppides amet selgeks! Katuseehitusel objektijuhina töötav Marko: hindan ehitustööde reaalset teostamisaega nüüd palju täpsemalt
Erakogu

Töökas ja õpihimuline Marko Laaban (25) astus töökohapõhisesse õpesse, olles juba ülikooli lõpetanud ning erialasele tööle asunud. Sellegipoolest nägi ta töökohapõhises õppes head võimalust enda teadmiste- ja kogemustepagasi täiendamiseks.


Kust kuulsid töökohapõhisest õppest ja miks otsustasid selle kasuks?
Aasta enne mind läks minu tööandja, K-Kate Katused OÜ kaudu esimene seltskond töökohapõhiseid õppijaid ja neilt tuli väga hea tagasiside – piisav töömaht, arvestatav teadmistepagas jne. Kui sel aastal uuriti uuesti, kas oleks uusi huvilisi, olin mõttega kohe päri. Ikkagi väga hea võimalus töökoha kõrvalt end täiendada.

Oled hea näide, et töökohapõhine õpe sobib enesetäiendamiseks igal eluetapil ja olenemata senisest haridusteest.
Jah, tõsi, olen varem õppinud ka TTÜ ehitusteaduskonnas logistikat, aga vaatamata seal omandatud teadmistele, tuli töökohapõhine õpe Tallinna Ehituskoolis enam kui kasuks. Kuna see õpe oli eeskätt suunatud lamekatuste panekule ja programm haakus nii hästi meie tööülesannetega, oli see hea võimalus enda täiendamiseks.


Milline oli sinu argipäev töökohapõhise õppe õpilasena ja praegu, kui oled K-Kates ise objektijuht?
Mul oli ettevõtte poolt enda juhendaja, kes tegeles minuga töökohapõhise õppe raames rohkem – jagas võimalikult palju erinevaid ülesandeid ja ka kontrollis tavalisest enam. Eks ikka selleks, et saaksin küllaldaselt laia praktilise kogemuse ja vahetu tagasiside tehtud tööle.
Erinevus seisneb selles, et enne töökohapõhisesse õppesse asumist olin ma enda juhendaja parem käsi. Tema oli minu ülemus ja jagas mulle ülesandeid. Pärast õppe läbimist aga antakse mulle ka väga palju individuaalseid ülesandeid, nii, et pean algusest lõpuni projekti läbi viima. Tase on tõusnud, aga ühes sellega on ka vastutus kasvanud.

Loe veel

Seotud lood:

Seega, sinu erialal mängis töökohapõhine õpe suurt rolli? Milliseid muutusi see igapäevatööse tõi?
Ma arvan, et ilma töökohapõhise õppeta oleks kokkupuude jäänud liiga teoreetiliseks ja “kuivaks“, ma poleks seda praktilist poolt näinud. Kuna tegelen igapäevaselt peamiselt objekti juhtimisega, siis mul polnud varem nii selget ettekujutust sellest, kuidas tööprotsessid reaalsuses, kohapeal toimuvad. Tänu õppe läbimisele oskan nüüdseks palju paremini arvestada, kaua mingi toiming aega võtab. Ma ei hõlju pilvedes, tunnen plaane ning nende elluviimisprotsesse ja hindan nende reaalset teostamisaega täpsemalt.

Nimeta mõni senine huvitavam katuseehitusprojekt, millega oled ka ise tegelenud.
Praegu meenub ühe suurema ettevõtmisena näiteks Arsenali keskus – see oli väga huvitav projekt kuna tegu oli muinsuskaitsehoonega, mida võis vaid osaliselt lammutada, osaliselt juurde ehitada, osaliselt taasehitada.

Mis on töökohapõhise õppe suurimad plussid, aga ka miinused?
Olen nüüdseks mitte ainult näinud, aga ka ise läbinud erinevaid tööprotsesse. See annab väga hea ülevaate terves ettevõttes toimuvast. Samuti oli töökohapõhise õppe teoreetiline pool tugev – väga palju spetsiifilisi nõudeid, kõik aluspõhitõed jms tehti hästi selgeks või kinnistati veelkord. Minu õppejõududeks olid ju valdavalt kõik oma ala tegijad, plussiks oli juba nendega kokkupuutumine.
Muidugi ei saa mainimata jätta võimalust läbida praktika enda tööandja käe all. Mina isiklikult poleks vastupidisel juhul töökohapõhisesse õppesse ilmselt läinudki. Sain ju töö ja kooli ühendada.
Miinuseid ei oskagi välja tuua, aga soovitaksin õppekava tähelepanelikuma pilguga üle vaadata. Näiteks oli meil suures mahus karjääriplaneerimist, kuid mina oleksin pigem tahtnud teha oma erialaga haakuvamaid töid. Seepärast sooviksin suuremat spetsialiseerumist.

Kas ka tagantjärele mõeldes otsustaksid uuesti töökohapõhise õppe kasuks? Miks?
Jah, kindlasti. Kontakttunde oli mõistlikus mahus, kaeti kõik olulised teooriapunktid ja samas, kuna me kõik (toim. töökohapõhised õppijad) töötasime, oli võimalik kooli kõrvalt oma aega otstarbekalt planeerida. Päevad olid muidugi pikemad kui muidu, aga töölt kõrvale ei jäänud – saab hakkama küll! Kindlasti soovitan neile, kel on enesetäienduse vastu huvi, aga pole päevases õppes osalemiseks aega.

Kas soovitaksid õppevormi ka teistele, kel seisavad edasiõppimise valikud alles ees, või sõltub see eeskätt inimest ja erialast?
Kuna katuseehituse näol on tegu spetsiifilise valdkonnaga, siis on töökohapõhist õpet lihtsam läbi viia kui üldehituse puhul, sest viimane on märksa mahukam ja laiahaardelisem. Töökohapõhises õppes ei jõuaks ega saaks lihtsalt kõiki punkte läbida. Seetõttu soovitaksingi õppevormi inimestele, kellel on baasteadmised olemas ja nad teavad kindlalt, et tahavad valitud erialaga edasi tegeleda. Sealt edasi on juba lihtne liikuda!

K-Kate Katused OÜ projektijuht Robert Aas leiab, et kooslus koolist ja reaalsest tööst loob ideaalse töömehe ning seda töökohapõhine õpe võimaldabki. „Omandades koolis teoreetilisi teadmisi kuni peenete nüanssideni välja, saad ideed ja arusaamise üldpildist. Reaalselt tööl olles omandad aga aastakümneid praktiseerinud inimestelt elutarkusi ja näpunäiteid erinevate situatsioonide lahendamiseks,“ selgitab ta.
Nii Marko juhendaja kui ka kolleegina on Aas noormeest näinud nii õppeperioodil kui ka hiljem töökeskkonnas ning peab teda väga õpivõimeliseks ja innukaks. „Minu hinnang on suurepärane, rumal pea on ikka jalgadele nuhtlus, aga Marko puhul seda ei täheldanud,“ ütleb ta naljatades.
Aas leiab, et töökohapõhine õpe on igati kasulik ka ettevõttele endale, sest aitab töötajaid hoida kursis viimase aja trendide ja nõuetega. „Töökohapõhise õppe õpilane jagab ju oma tarkusi ka kolleegidele ning kõik õpivad kõigilt midagi,“ ütleb ta.
Tallinna Ehituskooli (TEK) arendusdirektor Tõnu Armulik ja täiendusõppe spetsialist Riina Parm sõnavad, et kuigi teavitustööd töökohapõhise õppe kohta on tehtud riiklikul tasandil palju, siis paljudele inimestele tuleb sellise õppevormi võimalus sageli üllatusena. TEK-is toimub töökohapõhine õppevorm hetkel kolmel erialal: betoonkonstruktsioonide ehitaja, lamekatusekatja ja tisler. Lisaks praegustele erialadele on 2017. aastal plaanis avada töökohapõhise õppe vormis ka elektriku õpe.
Eduka näitena töökohapõhise õppe rakendamisest Tallinna Ehituskoolis toovad Armulik ja Parm lamekatusekatja õppe, kuna kool teeb tihedat koostööd Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liiduga. Koostöös koostati õppekava, selgitati, millised ained ja mis mahus on olulised läbida koolis ning milline peaks olema praktiline õppe töökohal.
„Töökohapõhine õpe on äärmiselt mugav võimalus tõsta oma kvalifikatsiooni ja laiendada karjäärivõimalusi nendel töötajatel, kes on asunud tööle ilma erialase haridusliku ettevalmistuseta. Ilma igapäevast tööd katkestamata on võimalik omandada nii erialane tasemeharidus kui ka kutsetunnistus,“ märgivad Armulik ja Parm.

Töökohapõhine õpe huvitab Sind? Loe lisaks SA Innove kodulehelt.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare