Sul on maailmale midagi öelda? Tahad, et teised näeksid su lugusid, pilte või videoid? Saada kõik aadressile noortehaal@delfi.ee või saada läbi veebi!
Toimetaja vaatab saadetud materjalid läbi ja silmapaistvamad ilmuvad Noorte hääles.
vali kool

Töökohal õppides amet selgeks! Tüürimeheks õppiv Juhani: Laevasillal tunnen end pigem kolleegi kui õppurina

 (6)

Töökohal õppides amet selgeks! Tüürimeheks õppiv Juhani: Laevasillal tunnen end pigem kolleegi kui õppurina
Juhani jäälõhkuja "TARMO" sillasFoto: erakogu

Seiklushimuline, kuid elu tõsiselt võttev Juhani Konks (24) õpib Eesti Merekoolis tüürimeheks ning läheb algaval kooliaastal vastu kolmandale, viimasele kursusele. Eesti Merekoolis õpib ta töökohapõhises õppes, omandades kolmeaastase õppe jooksul ametialaseid oskusi ASi Lindaliin laevameeskonnas.


Miks oled valinud kutsehariduse ja tüürimehe eriala?

Ma olen lapsest peale mõelnud, et minust saab kas lendur või kapten. Käisin pärast gümnaasiumi lõpetamist Austraalias ka meremehe ametit proovimas. Töötasin kaks aastat eri laevadel, nagu kreveti-, pärli-, kala- ja hailaevad, ja see töö meeldis mulle. Nii langeski liisk mere kasuks. Lisaks, kuna ma ei tahtnud ilma rahata koolipoisiks jääda, siis tundus töökohapõhine õpe kutsehariduses parim lahendus.

Kuidas leidsid tee töökohapõhise õppeni?

Ütlen ausalt, et ma sattusin töökohapõhisesse õppesse kogemata. Viisin kandideerimispaberid nii Mereakadeemiasse kui ka Eesti Merekooli ning olin mõnda aega kahevahel. Merekoolis vestlusel käies sain aru, et tegemist on töökohal õppimisega. Siis uurisin selle kohta veel lisaks ja otsustasin, et see õppevorm sobib mulle paremini.

Kuidas õpingud töökohapõhises õppes välja näevad?

Koolis on rõhk reaalainetel ning kõikide ainetega saab kenasti hakkama, kui endal on nuppu ja huvi. Ka laeval on oluline ise initsiatiivi üles näidata – uurida laevasillal kaptenilt ja tüürimeestelt, mis kus asub, ning võimalikult palju küsimusi küsida. Tüürimehe ametis, nagu iga teise ameti puhul, peab ikkagi nii erialaste teadmiste kui ka oskuste omandamise vastu huvi olema. Minu jaoks on näiteks navigatsioonitunnid väga huvitavad ning seda suurem on motivatsioon juurde õppida.
Õppetöö ja selle korraldus on väga paindlik. Meie kursuse rühmajuhataja saadab meile valikuvariandid ette ning meil on võimalik kursakaaslastega omavahel kokku leppida, millal me käime tööl ja millal koolis. Kord kuus on meil õppesessioon, kus me läbime teooriaaineid.
Õppesessioonide alusel panen paika ka oma töögraafiku. ASis Lindaliin on töökohapõhise õppe korraldus eriti hea. Töötan täiskohaga ja mul on paarimees, kellega kordamööda teeme näiteks ühe- või kahenädalasi vahetusi. Näiteks nädalaste vahetuste puhul olen kaks nädalat tööl, ühe nädala koolis ja ühe nädala vaba.

Loe veel

Seotud lood:

Kõige rohkem meeldibki mulle iseseisvus. Saan ise oma aega planeerida ega pea koolipoisi elu elama ja ema käest raha küsima. Palk on hetkel rahuldav, Eesti keskmise saan kätte, kuid pärast kooli lõpetamist see kindlasti tõuseb.

Milline näeb välja Sinu igapäevatöö laeval?
ASil Lindaliin on kaks Tallinn-Helsingi marsruudil kurseerivat katamaraani, millest ühe peal töötan mina. Minu ametinimetus on madrus-turvamees ning minu tööülesanneteks on näiteks sadamakail kas laeva kinnitamine või lahti laskmine ja sõidu ajal reisijate turvalisuse tagamine. Sõidu ajal jälgin näiteks kaptenisilla meeskonna tööd ja küsin kogenud töötajailt elutarkusi juurde või aitan tarvidusel teisi meeskonnaliikmeid. Laeval jätkub tööd alati.

Millised on Sinu juhendajad?
Kaptenid on alati väga toredad inimesed. Ükskõik, mis küsimusega nende juurde lähen, nad oskavad alati vastata või aidata. Laevasillal tunnen end pigem kolleegi kui õppurina. Koolis samamoodi – küsija suu pihta ei lööda ning õpilase huvi toetatakse.

Töökohapõhises õppes on rõhk praktilisel õppel ja professionaalidelt õppimisel. Milliseid kogemusi ja oskusi oled töökohal õppides omandanud?

Olen kindlasti õppinud laevajuhtimist, mis on minu jaoks kõige olulisem, aga ka inimeste juhtimist. Laeval on kindel ja astmeline alluvus, näiteks tüürimehe alluvaks on pootsman, pootsmani alluvaks omakorda madrus. Seega, inimeste juhtimine ja käsuliini teadmine on laeval oluline. Õpitud oskusi on nüüdseks tegelikult väga palju.

Töökohapõhine õpe toimub suuremas osas koolist väljaspool ja eri tööandjate juures. Kuidas teie kursus omavahel suhtleb?

Meil on kursusel umbes 25 õpilast ja me suhtleme pidevalt, ka suvel. Meil on näiteks Facebookis oma grupp, kus jagame infot nii õpingute kui ka töökogemuste kohta, õppematerjale, kogemusi ja kontakte. Me hoiame üsna kõvasti kokku, sest meid kõiki seob üks huvi ja me tahame õpingutest maksimumi võtta.

Millised on Sinu plaanid pärast kooli lõpetamist?
Praegune töökogemus on minu jaoks hüppelauaks. Kui ma kooli lõpetan, siis tahaksin veel proovida erinevat tüüpi laevadel töötamist. Hetkel töötan reisilaeval, tahaksin kindlasti kaubalaeval töötamise ja erievate sadamate kogemust.

Mida soovitaksid noorele, kes alles teeb edasiõppimise- ja karjäärivalikut?

Tüürimehe või kapteni ameti puhul tuleks kindlasti enne kaaluda või proovida, kas see amet sobib inimese eluviisiga. See pole kaheksast viieni töö ning palju on kodust ära olemist. Ehkki mulle meeldib merel olla, ei tahaks ka ise terve elu tüürimehe ametit pidada, sest pere loomine ja perega koos aja veetmine on minu jaoks oluline.

Tegelikult ei saa ma aru noortest, kes kurdavad, et neil pole tööd või valikuid. Näiteks Eesti Merekoolis saab õppida nii põhi- kui ka keskhariduse baasil ning kooli poolt on koolivorm ja kolm korda päevas soe toit. Rääkimata sellest, et koolist saab hariduse, millega pole mingit probleemi ükskõik kus maailmas tööd saada.

Lindaliini ASi HSC Karolin kapten Rein Jürgenson:
Meie väikese meeskonna puhul on oluline, et inimene sobiks meeskonda. Juhanil tekkis kohe kõigiga hea klapp. Ta on kohusetundlik ja hea suhtleja ning oma madrus-turvamehe tööülesandeid täites suudab alati ennetada kriitilisi olukordi, mis võivad tekkida joobes reisijatega või nendega, kellele ei meeldi veidi suurem lainetus jne.
Töökohapõhise õppe kiituseks võib öelda, et sillas olles Juhani teab, mida teha, ja küsimusedki on ainult arukad. Sellest võib järeldada, et teadmisi navigatsioonist ja merendusest üldisemalt on Eesti Merekool kenasti suutnud edasi anda.

Eesti Merekooli merepraktikainstruktor Jaan Atspol:
Töökohapõhises õppes saab Eesti Merekoolis õppida laevajuhiks, laevamehaanikuks, madruseks, laevmotoristiks ja laevaelektrikuks.

STCW konventsiooni (Meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelise konventsioon) nõuetele vastav teoreetiline õpe viiakse läbi Merekooli klassides, kasutades ka Mereakadeemia ja Revali merekooli võimalusi. Meresõidupraktika laevadel lähtub samuti STCW nõuetest ja fikseeritakse meresõidupraktika päevikus ning laevalt õppurile väljastatavas meresõidupraktika tõendis. Praktika tulemuslikkust hinnatakse praktikandi poolt koostatud meresõidupraktika aruandega. Meresõidupraktika läbimiseks on Merekoolil väga hea koostöö siinseid reisilaevu opereerivate firmadega (Tallink, Lindaliin, Kihnu Veeteed, Saaremaa Laevakompanii). Paljud lähevad praktikale kreveti- ja kaubalaevadele.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare