Sul on maailmale midagi öelda? Tahad, et teised näeksid su lugusid, pilte või videoid? Saada kõik aadressile noortehaal@delfi.ee või saada läbi veebi!
Toimetaja vaatab saadetud materjalid läbi ja silmapaistvamad ilmuvad Noorte hääles.
vali kool

TTÜ uued erialad loovad tudengitele rohkem võimalusi



TTÜ uued erialad loovad tudengitele rohkem võimalusi
TTÜ – Sinu teejuht tippuErakogu

Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) kõrghariduse esimese astme õppekavad on sügisel algavaks uueks kooliaastaks läbi teinud suured muudatused, et pakkuda tudengitele veelgi laiapõhjalisemat haridust ja paremat hakkamasaamist tööjõuturul.

Sel sügisel ootavad sisseastujaid uued, koostöös ettevõtete ja erialaliitudega välja töötatud õppekavad, mis annavad tudengitele rohkem paindlikkust ja valikuid. „Uued õppekavad tagavad lõpetajatele senisest parema hakkamasaamise tööjõuturul ning laiemad valikuvõimalused magistriõppes jätkamiseks,“ ütles TTÜ prorektor Jakob Kübarsepp.

TTÜ bakalaureuseastme õppekavareformi vajaduse tingis mitmete põhjuste koosmõju. „Senises õppekavade süsteemis oli palju kitsa erialase suunitlusega õppekavasid, mis vähendasid tudengite valikuid õpingute jätkamiseks magistrantuuris ja nende positsiooni tööjõuturul. Ühtlasi ei ole õppekavade arv suutnud arvestada gümnaasiumiõpilaste arvu pideva vähenemisega,“ selgitas Kübarsepp.

Rohkem valikuvõimalusi

Loodusteaduskonna dekaan Tõnis Kanger lisas, et õppekavade reformi eesmärk on laiemapõhjaliste õppekavade loomine, et tudengil oleks rohkem võimalust valida. „Kui me analüüsisime väljalangevuse põhjuseid, miks üliõpilased eriti just esimesel kursusel õpingud pooleli jätavad, siis väga levinud põhjus oli, et nad lihtsalt valisid vale eriala. Uued õppekavad annavad neile veidi rohkem aega, et lõplik otsus langetada. Nad saavad siin ülikoolis näha, mida tähendab üks, teine või kolmas eriala ja lõpliku valiku teha hiljem,“ ütles dekaan.

Seotud lood:

Uuest sügisest vähenevad TTÜ-s kontaktõppe, eelkõige loengute mahud, mida tasakaalustab iseseisva töö suurem ja paremini korraldatud osakaal. Õppekavades on suurenenud ka erialaste õppeainete maht, kuna uute õppeainete tegemisel on lähtutud 3-6-9-12 EAP süsteemist, mis on omane Skandinaavia riikidele. See võimaldab tudengitel rohkem kontsentreeruda erialastele teadmistele ning suurendab paindlikkust õppe korraldamisel ja läbiviimisel.

„Ainemahtude suurenedes väheneb eksamite ja arvestuste hulk,“ ütles prorektor Kübarsepp. „Õpingute jooksul paraneb ka tudengite valmidus saada hakkama ingliskeelses töö- ja õpikeskkonnas. Tervikuna võttes paraneb õppekvaliteet, mis loob tudengitele senisest parema positsiooni tööturul ja võimekuse õpingute jätkamiseks Eestis või välismaal.“

Muutused on toimunud ka struktuuris

Sellest aastast jõustunud TTÜ struktuurireformi tulemusel ootab ülikool sisseastujaid nelja teaduskonda (inseneri-, infotehnoloogia, loodus- ja majandusteaduskond) ning Eesti Mereakadeemiasse. Väga oluline muudatus puudutab IT-teaduskonda, mille koosseisu kuulub uuest õppeaastast ka IT Kolledž. Ühinemise eesmärk on tõsta õppetöö kvaliteeti, anda laiapõhjalisemat IT-haridust ja suurendada IKT-erialade lõpetajate arvu.

Inseneriteaduskonnas on esimese taseme õppekavade arv vähenenud umbes kolmandiku võrra, kuid õppeprogrammid on muutunud sisutihedamaks ja keskenduvad õpiväljundite tagamisele, mille tulemusel omandatakse juba bakalaureuseõppes kindlad kutseoskused. „Üliõpilane saab spetsialiseerumise suuna ehk peaeriala valida üldjuhul teisel või kolmandal õppeaastal, olles tutvunud eriala valdkonna üldainetega. Nii on üliõpilastel eriala valides rohkem sisemist kindlust, et nad on valinud õige õppesuuna, kuna teavad valdkonna pakutavaid võimalusi“, selgitas inseneriteaduskonna dekaan Arvo Oorn.

Eesti Mereakadeemias on seevastu õppekavasid varasemast rohkem, sest akadeemiaga on liidetud endine TTÜ Kuressaare Kolledž, aga kõik õppekavad on muutunud seejuures paindlikumaks. „Õpingute alguses pööratakse rohkem tähelepanu üldistele teadmistele ja kitsam spetsialiseerumine toimub hiljem. Uute õppekavade kokkupanekul on arvesse võetud tööturu vajadusi ja praeguseid võimalusi,“ ütles TTÜ Eesti Mereakadeemia direktor Roomet Leiger. „Kõik see loob paremad tingimused meie tudengitele ja annab suurema konkurentsieelise tööturul.“

Majandusteaduskonna õppetöö korralduse ja kvaliteedi spetsialist Aivi Remmelg tõi esile tööandjate olulise rolli uute õppekavade väljatöötamisel. „Kõik need bakalaureuse õppekavad on nüüd eraldi programmid, millel on oma juht ja nõukoda. Sinna on kaasatud ka tööandjad, näiteks programminõukoja esimees nimetatakse ülikooliväliste huvigruppide esindajate hulgast,“ selgitas Remmelg. „On oluline, et ettevõtjate ja tööandjate esindajate hääl oleks kuuldav ning reaalne tööjõuvajadus saaks kaetud.“

„Töö nõukodades toimus koosolekute ja ajurünnakute vormis,“ avas ülikooli ja ettevõtjate koostöö põhimõtteid IT-teaduskonna dekaan Gert Jervan. „Oluline on vältida ühe konkreetse ettevõtte huvide sissekirjutamist õppekavasse – õppekava lõpetajad peavad rahuldama kogu sektori vajadusi. Programminõukodade kaudu peaks õppekavadesse jõudma ka rohkem reaalse maailma probleeme ja praktilisi lahendusi.

TTÜ ootab kõrghariduse esimese astme (bakalaureuseõpe, rakenduskõrgharidusõpe ja bakalaureuse ja magistriõppe integreeritud õpe) 35 erialale 2200–2300 sisseastujat. Infot õppekavade ja sisseastumise kohta TTÜ-sse leiad siit.