Sul on maailmale midagi öelda? Tahad, et teised näeksid su lugusid, pilte või videoid? Saada kõik aadressile noortehaal@delfi.ee või saada läbi veebi!
Toimetaja vaatab saadetud materjalid läbi ja silmapaistvamad ilmuvad Noorte hääles.

VAATA, millised tekstid olid esindatud eesti keele riigieksami lugemisosas ja mis teemadel tuli kirjutada lühikirjand

 (31)

Eesti keele riigieksam
Eesti keele riigieksamFoto: Tiit Blaat

Täna toimunud eesti keele riigieksamil tuli eksaminandidel lahendada alustekstidel põhinevaid tekstimõistmis- ja kirjutamisülesandeid. Eksamitöös oli neli varianti ning eksaminand võis nende hulgast valida sobivaima.


Lugemisosa ülesanded tuginesid Leelo Tungla, Kätlin Kaldmaa ja Jan Kausi luuletustel kogumikust „Raamat: raamatule pühendatud luuletusi eesti luuletajailt“, Triin Toomesaare mõistujutul „Kolm õde ehk Teekond sinna, kuhu naistel asja pole“, Andra Siibaku artiklil „Facebooki „hea uus ilm“ ning Henri Ormuse artiklil „Tuumajaam – müüdid ja tegelikkus kaalukausil“.

Teises osas tuli kirjutada 400-sõnaline arutlev lühikirjand. Kirjandi teema võis siduda eksami esimeses osas valitud teemaga, aga kohustuslik see ei olnud. Esimese variandi valinud eksaminandid võisid käsitleda ilukirjanduse mõju tänapäeva ühiskonnas ning analüüsida, kas ilukirjandus on eluliselt vajalik nähtus. Teises variandis sai arutleda, kuidas mõjutavad stereotüübid tänapäeval arvamust soorollidest ja missugused muutused on toimunud inimeste arusaamades viimase sajandi jooksul. Kolmanda variandi valinud võisid analüüsida, mis tagajärjed võivad olla, kui inimesed alahindavad ohte ja ülehindavad võimalusi, mida on kaasa toonud informatsioonist küllastatud ja sotsiaalmeediast mõjutatud maailm. Neljas variant võimaldas arutleda, kuidas muudab tehnoloogia areng tööturgu ja õppimisvõimalusi ning mis on selle positiivsed ning negatiivsed küljed.

Allikas: Innove

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare