„Kas tead, mis on ühist hotellidel, kauplustel, kontoripindadel ja kultuuriasutustel, peale selle, et need on ärihooned?“ küsib Aleksei. „Ühine on see, et täna ei ole Eestis ühtegi kaasaegset äripinda, kus ei oleks kliimaseadmeid. Samamoodi on erinevad kliimaseadmed kasutusel eramajades – päikesepaneelid, õhksoojuspumbad, maasoojuspumbad. Kõiki neid seadmeid paigaldava, hooldavad ja parandavad külmutusmehaanika insenerid,“ selgitab Aleksei Lebedev.

Lihtsalt selgitades kuulub kliimaseadmete valdkonda kõik, mis puudutab külmutamist, soojendamist ja ventilatsiooni. „Külmamehaanikud on hinnatud spetsialistid, sest kliimaseadmeid on vaja projekteerida, paigaldada ja töökorras hoida, samuti parandada, maale tuua ja edasi müüa,“ loetleb Aleksei. „Olen oma ettevõttes kliimavaldkonna juht, suhtlen palju äriklientidega ning vastavalt tellija soovile planeerime neile sobivad seadmed.“ Aleksei räägib, et külmamehaanika eriala lõpetajad on moodustanud omavahel tihedalt suhtleva professionaalse võrgustiku ning paljudel on oma ettevõte.“ Ka Mereakadeemia külmamehaanika õppekavas on oluline osa just ettevõtlusega seotud ainetel. „Näiteks on selle eriala lõpetajal firma, mis toodab tehisjääd, ja sellega elab väga hästi ära, sest nõudlus on suur,“ kirjeldab Aleksei.

Külmatehnika on nagu ettevõtte IT osakond  – kui tehnoloogia töötab kenasti, siis pole seda näha ega kuulda. „Aga kui jäähall basseiniks sulab või kui kontoriruumi kliimaseadmest tuleb palaval suvepäeval ainult kuuma õhku, siis on kohe näha, et külmaseadmed on paigast ära,“ selgitab Lebedev. Seetõttu on Aleksei sõnul on kõik kliimaseadmed ööpäevaringse järelvalve all ning kui mõnel objektil esineb probleeme, siis tuleb läbi kontrollsüsteemi mobiiltelefoni sõnum. Paljud vead saab arvuti abil kaugjuhtimise teel parandada, osadel juhtudel peab tehniku objektile saatma, ent tähtis on kiire reageerimine. „Võtame näiteks suure külmhoone või kaubanduskeskuse toiduosakonnas. Kui seal on kasvõi väike temperatuurimuutus, siis kallis toidukaup rikneb ja see on firmale suur kahju,“ räägib Aleksei. „ Näiteks Dubais on ühes kaubanduskeskuses terve suusamägi ja külmutusmehaanika insenerid vastutavad selle eest, et hommikul ei leiaks külastajad eest hoopis sulanud mäge.“ Aleksei selgitab, et üks külmamehaaniku töö osa ongi esimese asjana hommikul enda arvutiekraanilt kõik tööpunktid läbi käia ja vaadata, milline on olukord erinevatel objektidel. „Vajadusel saab andmeid süsteemides muuta ja parandada, et võimalikke avariiolukordasid ennetada,“ kõneleb Aleksei.

Väline kliimaseadmeüksus

Tasuv töö ka merel

Külmutusseadmete eriala üliõpilased saavad valida, kas soovivad spetsialiseeruda erialasele tööle maal või merel. Kui valik langeb merel töötamise kasuks, siis tuleb tudengil lisaks tavapärasele 4-aastasele õppele läbida ka aastane meresõidupraktika. Merel töötamise valikul on oluline kasutegur, sest pärast karjääri merel saab sama diplomiga töötada ka maismaal, ent vastupidi pole see kahjuks võimalik. „Kindlasti on mõttekam valida pikem programm, sest see annab tudengile merel töötamise lisavõimalusi tulevases karjääris ning aastane meresõidupraktika pakub palju vajalikke kogemusi, mida tööandjad väga hindavad,“ soovitab Aleksei. Külmatehnikud merel teevad sisuliselt sama tööd nagu kolleegid maismaal. „Töötada saab külmutuslaevadel, gaasitankeritel, reisi- ja kruiisilaevadel,“ loetleb Aleksei. „Neil laevadel on tohutud kliimaseadmed nii sisekliima reguleerimiseks kui toidu säilitamiseks. Näiteks ehitatakse kruiisilaevadele isegi suuri liuvälju tehisjääga – kõik meie vastutusala.“

Kliimaseadme esmane käivitus


Aleksei rõhutab, et kuna külmatehnika on niivõrd spetsiifiline ala, siis see on töö, mis ei saa kunagi otsa ning kus on jätkuvalt tarvis häid spetsialiste. „Külmatehnika on tehniliselt nii keerukas, et siin ei hakka tulevikus robotid ja arvutid inimesi asendama, nagu paljude teiste alade puhul aastate pärast juhtuda võib,“ räägib Aleksei. Ta lisab: „Meie erialal on tähtis see, et oleks huvi tehnika vastu ning valmidus õppida matemaatikat, keemiat ja füüsikat. Meie vastutus on väga suur, sest me haldame nii inimesele kui keskkonnale ohtlikke aineid, seetõttu peame füüsikaliste ja keemiliste protsessidega väga hästi kursis olema,“ räägib Aleksei.

Jaga
Kommentaarid