Kolm TTÜ Eesti Mereakadeemia sadamamajandamise eriala tudengit Helena Rattus, Sander Sarap ja Evelina Oraste selgitavad, millist tööd teevad merelogistika valdkonna spetsialistid ning miks on nad just selle eriala kasuks otsustanud.

Sadamamajandamise eriala tudeng Evelina Oraste

Evelina Oraste teekonnale sadamamajandamise erialani aitasid suuresti kaasa ema kolleegid ookeani konternerivedudega tegelevas ettevõttes. „Minu ema töötab seal impordiosakonnas. Firma suvepäevadel kaasas olles suhtlesin palju ema töökaaslastega, kes rääkisid mulle Mereakadeemiast ja soovitasid kindlalt siia õppima tulla. Nad ise on ka siin õppinud,“ jutustab Evelina, kuidas ta TTÜ Eesti Mereakadeemiani jõudis. „Enne sisseastumist kaalusin korra, et kas tulla äkki õppima veeteede ohutuse korraldamise ja haldamise eriala, kuid valisin siiski sadamamajandamise,“ kirjeldab Evelina. „Tänu samal alal töötavatele tuttavatele teadsin paremini, mis mind sellel erialal ees ootab,“ selgitab Evelina.

Evelina räägib, et sadamamajandamise eriala on esimesel kahel aastal küllaltki tehniline, kuid see on väga arendav ja kasulik. Ta lisab, et Mereakadeemias saab õppimisega hästi hakkama, kui ise vähegi pingutada. Õppejõudude suhtumine üliõpilastesse on hea. Kui õppejõud näevad, et sa püüad, siis nad aitavad sind ega ole ükskõiksed. Evelina räägib, et rühmad on väiksed ja õppejõududega tekib hea kontakt. „Sina tead, mida õppejõud sinult ootavad ja õppejõud teavad, mida sinult oodata,“ räägib Evelina ning lisab, et koolis valdab teda alati väga kodune tunne.

Evelina ütleb, et sadamamajandamise ja meretranspordi juhtimise eriala annab hiljem palju erinevaid võimalusi, kuhu tööle minna. Sadamas töötades tuleb korraldada kõike, mis laevadega toimub: võtta laev vastu ja suhelda nii laeva kui ka kauba omanikega. See töö ei ole üheksast viieni, vaid valmis peab olema mis iganes ajal. Kui laev tuleb sadamasse - näiteks südaööl, peab ka sadamapersonal kohal olema. Kellele selline eluviis ei sobi, saab tööle minna merelogistika ettevõtete kontorisse.

Sadamamajandamise eriala tudeng Sander Sarap

„Mulle on meri alati hingelähedane olnud, sest olen sõna otseses mõttes mere keskel üles kasvanud,” ütleb Muhu saarelt pärit Sander Sarap. Ta isa on sadamates töötanud ja sealt on ka suurem kiindumus mere vastu külge jäänud. Praegu töötab Sander ka ise Muuga sadamas, kus ta tegeleb erineva sadamatehnikaga. Ta ütleb, et on juba lapsest saati tehnikaga palju kokku puutunud ning palju õppinud. „Ma ei ole kindlasti allaandja tüüpi. Mind motiveerib iseendale väljakutsete esitamine ja tänu sellele soovitud sihtkohta jõudmine,“ ütleb Sander.

„Ma olen pigem kannatamatu, mulle on alati tegevust vaja. Sellepärast valisingi laeval olemise asemel sadamatega tegelemise, et saaks pidevalt ringi liikuda ja tegutseda,” räägib Sander. Noormees on väga palju reisinud ja neid kohti, kus ta maailmas veel käinud pole, annab otsida. Üks seni külastamata ja väga põnev koht, kus Sander kindlasti ära tahaks käia, on Hawaii. Sanderile on juba ammu purjetamine meeldinud ja Mereakadeemia õppurina saab ta oma oskusi kooli purjejahil Tormilind pidevalt lihvida.

Sadamamajandamise eriala tudeng Helena Rattus

Pärast Tallinna Ühisgümnaasiumi lõpetamist oli Helena Rattus kolme valiku ees — kas minna õppima lennuliiklust, ärindust või sadamamajandamist TTÜ Eesti Mereakadeemias. Valik osutus sadamamajanduse kasuks just sellepärast, et selles on kõige rohkem logistikat. Nimelt meeldib Helenale kõike planeerida ja korraldada — päevas on iga minut arvel ja igast hetkest tuleb võtta viimast. Helena huvi logistika vastu sa alguse juba gümnaasiumis, kui geograafia õpetaja talle seda valdkonda tutvustas. Pärast seda hakkas ta ise logistika kohta innukalt uurima. Üldine logistika, mis on näiteks maanteedel ja linnades liikuva kaubaga seotud, ei ole Helena jaoks nii põnev kui merel ja sadamas toimuv. Tallinnas üles kasvades on Helenale meri üha lähedasemaks saanud ja ta tahaks üha rohkem aega merel veeta.

Merekonteinerid Muuga sadamas


Jaga
Kommentaarid