Gümnaasiumi lõpus pidin hakkama mõtlema selle peale, kuhu ja mida edasi õppima minna. Ma ei mäletagi enam täpselt, kuidas ma oma valikuteni jõudsin, aga kandideerisin ainult kahte kooli. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õenduse alale ja Tartu Kutseharidus Keskusesse autotehniku erialale. Ma tean, kaks täiesti üksteisest erinevat valdkonda, aga samas kaks sellist ala, mis mulle tõesti väga huvi pakuvad. Inimesed, kes mind teavad ja kes mu valikutest kuulsid, ei olnud üldse üllatunud, aga oli ka neid, kellele tuli see üllatusena. Eks ole tõepoolest veel imelik see mõte, et tüdruk ja autotehnik. Sain mõlemasse kooli sisse ja valisin kuni viimase ette antud kuupäevani kahe eriala vahel. Teadsin, et kui ühe valin, jään teist ikkagi tahtma. Lõpuks otsustasin õenduse kasuks.

Kui minult küsitakse, et mida see õeks õppimine endast täpsemalt kujutab, siis ma pean enne vastamist natukene mõtlema. Õpe kestab kokku 3,5 aastat ning selle ajajooksul käiakse koolis, tehakse läbi 14 praktikat ja kirjutatakse lõputööd. Esimesel aastal on õppekavas palju kõrvalisi aineid, mida kohe alguses ei pruugi seostada õendusega ning praktikatest tehakse läbi lasteaia ja hooldekodu praktika, mis ei pruugi ka anda ülevaadet õe tööst. Esimese õppeaasta lõpp ongi see koht, kus paljud tudengid loobuvad valitud erialast, sest tekib arvamus, et see ongi kõik mida pakutakse. Teisel ja kolmandal aastal toimuvad praktikad juba erinevates haiglates ning selle aja jooksul saab viibida
väga paljudes erinevates osakondades ning teha õe tööd. Mina olen selle aja jooksul puutunud kokku väga erinevate inimestega, kellest paljud on mu õppimisse, teadmistebaasi ja isikuomadustesse midagi juurde andnud.

Õendus on väga lai ala, sest valdkondi kuhu peale lõpetamist tööle minna ja millele spetsialiseeruda, on palju ning on ka võimalus edasi õppida. Veel üks võimalus on peale lõpetamist välismaale tööle minna. Välismaale on võimalik minna ka kooli ajal õppepraktikat sooritama. Ise mul selles osas kogemus puudub, aga minu kursusekaaslased on välismaal sooritatud õppepraktikatega väga rahule jäänud ning neilt selle kohta küsides tuleks plusse kindlasti rohkem kui miinuseid.

Minu valiku tegemisest on möödas kolm aastat. Selle aja jooksul olen ma paar korda mõelnud, et oleks võinud päris tore olla autotehniku eriala ka proovida ning see mõte on ka väikestviisi alles, aga oma otsust ei ole ma mitte kunagi kahetsenud. Selle üle on mul tegelikult väga hea meel, sest õnneks olen ma ilma jäänud maha visatud õppeaastast, mille üle paljud kurdavad.

Pole mõtet öelda, et minge nüüd kõik peale kooli õendust õppima, sest kindlasti leidub selliseid inimesi, kellele see ala ei sobi, aga kui kellelgi tekib mõte minna õeks õppima, siis ma ilmselt kiidaks selle otsuse heaks. Õendus on tõesti lai valdkond ning võimalusi selles valdkonnas töötamiseks on palju. Ja mis veel parem - sellel alal on iga valitsuse ajal tööd!