„Mudilaskooris alustasin ja muusikaõpetaja ütles et muusikalist kuulmist mul on, sealt see lumepall veerema hakkaski. Sain esimese basskitarri, sellele järgnes akustiline kitarr, siis tehti Raatuse Gümnaasiumisse bändiruum, seal hakkasin trumme õppima ja nüüd on kodus veel elektrikitarr ka. Terve rida erinevaid pille ja kõiki neid olen omal käel ise õppinud,“ jutustab Siim oma muusikahuvi kujunemisest.

Laulja ja laulude autor Katre Ojakivi sattus bändi aga pigem juhuslikult. „Läksin esialgu kursusekaaslasele lihtsalt moraalseks toeks kaasa, kuid kuna kõik olid justkui pillimehed koos, siis palus juhendaja Allan Kasuk, et äkki ma laulaks,“ rääkis Katre, kelle sõnul on laulupisik tal juba sünnist saati veres. „Kogu pere on meil musikaalne, kõik laulukarussellid olen läbi laulnud, Alatskivil lõpetasin ka muusikakooli, “ selgitas ta.

Kitarri ja mandoliini mängib ning taustu teeb Otto Georg Kirsi ja basskitarri mängib tulevane elektrik Sander Säde. Muusikat luuakse aga enamasti koos. „Otto teeb hästi palju põhjasid ja kitarripartiid, Katre poolt on enamasti viis ja sõnad, siis tulevad trummid sinna taha ja nii see omalooming koostöös sünnib,“ rääkis Siim Hansi. Katre sõnul on tal sahtlisse laule kirjutatud ikka korralikult: „Nüüd võtan jupikese siit ja sealt“. Esimene laul „Ocean of Regrets“ on stuudios salvestatud ja sellele on ka lyrics video tehtud.

Tartu noortebändide võistlusele „Bänd vs. Bänd“ sai osalemiskutse ka kutsehariduskeskuse „Kirju tigu“. Genialistide klubis esitati kolm omaloomingulist laulu, kuigi muidu mängitakse ka teiste lugusid. „Mina olen ülirahul, esinemine klubis oli hästi vahva, kogu üritus ülimalt tore ja üleüldse on muusikainimesed nii avatud, toredad ning annavad tagasisidet,“ kiitis Katre Ojakivi. „Äge oli esineda, kõik live´d on omamoodi ägedad aga kindlasti oli seal ka teisi häid bände ja seekord võitis Lektoorium. Aga iga kogemus loeb,“ arvas Siim bändi ülesastumisest võistlusel.

Muusikuelu ägedam pool on kahtlematult esinemised, kuid harjutada tuleb ka. Bändiruumis koos käiakse tavaliselt kaks korda nädalas ning seni on muusika ikka prioriteediks olnud. Katre sõnul on küll vahel raskem, kui on palju koolitöid ja arvestusi teha. „Ütleme niimoodi, et kui on kiired ajad, siis pole vahest üldse aega ega tahtmist, aga mida rohkem harjutamist ja kogemust, seda paremini tuleb välja. Ja koolitöödega samuti — teeme palju grupitöid ja saame hakkama,“ rääkis ta. Küll aga tuleb kutseõppuritel ettevõtetes praktiseerimas käia ning siis on raske, kui mitte võimatu kokku saada. „Sander on praegu hoopis Soomes praktikal ja Otto Pärnus,“ selgitab Katre.

„Olen koolis, praktikal, bändiruumis või trennis,“ kirjeldab Siim oma ajagraafikut. Jah, tõesti, noorte tihedas graafikus leiab ruumi ka spordile. Siim mängib Ameerika jalgpalli ja Katre käib võrkpallitrennis. „Lauljal peab võhma olema,“ selgitab ta. Ja kutsehariduskeskuses sportimisvõimalustest puudus ei ole.

„Meil on tegelikult nii vahvasti läinud, et lausa kolm neljandikku bändist on turismiosakonnast,“ arvab Siim. Katre lisab, et kogu kursus on hästi tore. „ Me oleme nii üks pere, kui olla saab“ lisab ta. Võib-olla just tänu kursusekaaslastele on Katre veendunud, et õpib õiget asja, sest eks valikus oli ka meditsiin. „Turism on just minu teema, see on nii õige asi,“ kinnitab turismikorralduse õppur Katre nüüd. 

Ka Siim on oma valikuga rahul. „Ma olen tegelikult õppinud natuke IT-d ja ülikoolis geograafiat, aga see jäi pooleli ja siis vaatasin, et mis kutsekoolis minuga haagiks,“ selgitab ta oma teed turismikorralduse juurde. „Senimaani ei saa kurta, mulle meeldib. Meil on tõsine ühtekuuluvustunne kogu kursusel, see on nagu suur pere tõesti,“ kinnitab ka Siim. 

Kui eriala meeldib, siis pole ka õpingud rasked. „No maailmakaarti tuleb tunda ja keeleoskus peab kindlasti olema, kõik muu õpitakse koolis,“ räägib Siim. Nüüd oma esimesel praktikal Tartu Seikluspargis, kus ta juhendab inimesi ohutult seiklema, on tema peamiseks ülesandeks hoopis inimestega suhtlemine. „Kliente on igasuguses vanuses ja igast rahvusest ning kõigiga tuleb hakkama saada,“ kirjeldab ta oma igapäevast tööd. Ka Katre kinnitab, et talle meeldib suhelda ning turismikorraldaja tööd teha. „Ma olen realist, muusikaga võib tegeleda alati ka millegi muu kõrvalt, kõigepealt tahaks ikka turismivaldkonnas töötada.“ 

Ka bändiga on noortel tulevikuplaanid paigas. „Kirju tigu“ on ühise hingamise leidnud, esimesed esinemiskogemused on ka enesekindlust kasvatanud, et sügisel taas bändiruumis kokku saada. „Kui kool läbi, siis loodetavasti jätkame samas koosseisus ja teeme ikka muusikat edasi,“ on Siim kindel.

TARTU KUTSEHARIDUSKESKUSE EELISED ÕPILASTE ARVATES:

  • Tartu on iseseisva elu kool igas mõttes ja noorte linn. 
  • Kindlust annavad majutus- ja stipendiumivõimalused, arstiabi ning soodne toitlustus.
  • Võimalus teha sporti, bändi, teatrit, luua õpilasfirma ning osaleda kutsevõistlustel nii kodu- kui välismaal.
  • Kool koondab oma ala spetsialiste, kellelt on, mida õppida.
  • Suur valik erialasid, mida vajatakse ja millega kohe tööd leiab.
  • Toetatakse ka päriselus praktikakohtade, ettevõtluse alustamise ja karjäärinõustamisega.
  • Koolil on tööandjate seas hea maine, nii ka selle õpilastel.

Vaata ise khk.ee


Jaga
Kommentaarid