Kui Eneli sai kutse tulla üheks Koolitantsu Kompanii koreograafiks, oli ta ilma pikema mõtlemiseta nõus. “Siin polnud midagi mõelda — tegemist on ju huvitava väljakutsega! Palju keerulisem oli hoopis kõike oma graafikusse sättida,” meenutab Eneli, kes igapäevaselt tegutseb tantsija, koreograafi ja tantsuõpetajana. “Õnneks leidsid aga kõik projektid oma koha ja nii sain selle ettevõtmisele jah öelda!” rõõmustab Eneli.
Uutele ja põnevatele tantsuga seotud väljakutsetele ütleb Eneli harva ei. „Ma olen tantsuinimene!“ naerab ta. Tantsima hakkas Eneli juba päris väiksena ning esimesena puutus kokku võistlustantsuga, seejärel avastas enda jaoks showtantsu. Edasi viis tee täitsa juhuslikult Tallinna Ülikooli, kus Eneli omandas koreograafi eriala. Õppetöö käigus puutus Eneli kokku kõikvõimalike erinevate stiilidega: klassikaline, modern, jazz, vabatants jt. Hiljem läks Eneli Prantsusmaale broadway jazzi õppima. Prantsusmaale sellepärast, et Eestisse polnud see stiil tol ajal veel jõudnud. Eneli on ennast täiendanud Stockholmi Balletiakadeemias ja Helsingis erinevates tantsukoolides.
Tantsijana on Eneli osalenud väga erinevates projektides muusikalidest tantsulavastusteni, nii Eestis kui mujal maailmas. Esinemised pole niisama tulnud — Eneli on käinud mitmetel-mitmetel auditionitel, kus on tantsinud-õppinud koos teiste tantsijatega, eesmärgiga saada edasi lavastusse. „Selles suhtes pole töötuba, mille raames toimub ka audition, mulle midagi võõrast. Tean, mis tunne on tantsijana seal osaleda!“ naerab Eneli, „aga seda läbi viia on muidugi hoopis iseasi!“
Eneli on juba hakanud ka oma töötuba ette valmistama ja mõtlema, mida ta oma töötubades tegema hakkab. “Minul on Eesti — teemaliste tantsude teema. Seega märksõnadeks on Eesti muusika ja Eesti temaatika,” avab Eneli oma töötoa telgitaguseid. “Ma teen kondikava valmis, kuid lõplik tulemus selgub ikka kohapeal, kui näen, kes on kohale tulnud. Osalejad mõjutavad suuresti seda, mis saama hakkab!“ räägib Eneli. Üks on aga juba kindel — töötuppa tulija ei pea kindlasti olema rahvatantsu taustaga. “Ei pea olema rahvatantsija!” naerab Eneli, “küll aga peab olema kõigele avatud ja peab olema hingega asja juures!”
Hingega tantsimine on Eneli jaoks on tantsimise juures kõige tähtsam. Tehnikal on loomulikult oma tähtis roll, ent peamine on siiski armastus tantsimise vastu. “Tantse ja tantsijaid vaadates jääb hingestatus kohe silma — pilk jääb pigem ikka pidama sellel, kes tantsib hingega, kui sellel, kes tantsib küll tehniliselt korrektselt, aga ilma igasuguse emotsioonita,” räägib Eneli. Tantsija ülesandeks ongi Eneli sõnul leida igaks tantsuks endas see miski, mis sütitab: teadmine ja tunne, et sa tantsid just praegu, just nii ja see on kõige õigem. See tunne jõuab ka publikuni.
Pea sama tähtsal kohal on ka avatud meel. Tantsimine on hästi mitmekülgne eriala ja seega peab tantsija julgema katsetada kõige erinevamaid stiile. “Julgus õppida ja tahe proovida uusi asju on väga olulised. Kõik tantsijad õpivad ja omandavad oma oskused läbi proovimise, katsetamiste- kõik on ju alustanud tühjalt lehelt. Uued kogemused viivad edasi,” on Eneli kindel. Tantsu juurde kuulub ka julgus esineda kõige erinevamates kostüümides ja kehastuda kõige erinevamateks karakteriteks.
Koolitantsu töötubasid ootab Eneli suure põnevusega: „Ma pole midagi sellist varem teinud. Ka Maria, Ruslani ja Elinaga pole me varasemalt sellisel kujul koostööd teinud. Seega on see kõik ka minu jaoks uus ja huvitav!“ Eneli on kindel, et Koolitantsu töötubadest tasub osa võtta. „See on hea viis uusi kogemusi saada ja võimalus õppida uusi asju uute koreograafide käe all! Show- ja tänavatants, vabatants, estraaditants ja loomulikult Eesti-teemalised tantsud avatakse täiesti uutes võtmetes! Ja karta pole siin midagi, vaja on vaid piisavalt uudishimu ning tahet tantsida. Kõik muu tuleb juba ise!“ on Eneli veendunud.

KAKS KÜSIMUST KOOLITANTSU KORRALDAJATELE
Küsimustele vastas Eesti Tantsuagentuuri juhataja Raido Bergstein

Kuidas valiti Koolitantsu Kompanii koreograafid 2016?
Teist aastat toimuvate Koolitantsu töötubade ja hilisema lavastusprotsessi läbiviijad valime välja põhimõttel, et nad oleksid teineteisest võimalikult erinevad. Samas peame korraldajatena ise olema veendunud, et meie neli koreograafi täiendavad teineteist hilisemas lavastusprotsessis. Sel aastal oleme saanud koreograafidele jagada ka kogemusi eelmisel aastal õpitud õppetundidest — ei taha ju endast parimat anda mitte ainult tantsijad ja juhendajad, vaid ka korraldajad. Esimeses järjekorras pole töötuba mitte võistlus vaid koht, kus õppida, tutvuda teistest stuudiotest tulnud tantsijatega jne ning alles seejärel audition ehk siis koht, kust võib edasi pääseda tantsima Koolitantsu Kompaniisse ja „Tantsuhulluse“ telesaatesse.

Millistel alustel koreograafid oma tantsijate valikud teevad?

Olen alati rõhutanud, et Festival Koolitants on eelkõige ikkagi loomefestival, mitte võistlus. Meil ei ole tantsudele ega tantsijatele ette anda kindlaid elemente, mida ja kuidas sooritada, vaid ootame kindlasti loomingulist ja vinget lahendust. Ja tahtmist! Tahtmist tantsida ja õppida ja julgeda. Meil on olemas peamised hindamispõhimõtted tantsude festivalil, mida žüriiliikmed silmas peavad. Töötubade ja Koolitantsu Kompanii koreograafid on oma valikutes veelgi vabamad. Peamine tingimus festivali poolt on see, et Kompanii tantsijate valik peab kogu Eestimaa katma. Head tantsijad väärivad võrdseid võimalusi. Ülejäänud valikupõhimõtted sõnastavad koreograafid ise lähtudes lavastusideest jms. Kohti edasipääsenutele on alati liiga vähe ning kõiki ei saa kahjuks kaasa võtta.

Festivali Koolitants 2016 töötoad toimuvad 05.märtsil Tallinnas, 06.märtsil Haapsalus, 12.märtsil Tartus ja 13.märtsil Põlvas.
Tantsijad saavad valida osalemiseks show-ja tänavatantsude töötoa, mida juhendab Elina Tamm; estraaditantsu töötoa, mida juhendab Maria Goltsman; vabatantsu töötoa, mida juhendab Ruslan Stepanov või Eesti-teemaliste tantsude töötoa, mida juhendab Eneli Rüütli.
Tantsijate registreerimine Koolitantsu töötubadesse kestab 29.veebruarini.