Küsides, milline inimene Anelle enda arvates on, ei oskagi ta kohe vastata. Oma perest rääkides ütleb Anelle naljatledes, et tal on nii tavaline pere: ettevõtjatest vanemad ja noorem vend, kes käib neljandas klassis.

Kuidas kõik algas...
Laulma hakkas Anelle juba pisikesena. Tagasi vaadates tunneb ta, et tal oli suur tähelepanuvajadus ja soov esineda. Nii ta laulis oma vanematele, kuni sai lasteaias tähtsamate noodiridadega tegeleda. Lasteaias salvestas Anelle muideks oma esimese laulu. Ümisedes üritab ta seda meenutada, kuid asjatult. Teises klassis alustas Anelle lauluõpingutega laulustuudios ja hakkas käima lauluvõistlustel. "Ma tundsin, et mulle endale see nii meeldib ja tundsin, et tegelikult tuleb päris hästi välja kah!" räägib Anelle oma armastusest muusika vastu. Kõik Anelle tegemised ei läinud muidugi nii libedalt. Nimelt visati ta muusikakoolist välja! Kitarri õppinud Anelle põhjendab seda lihtsalt oma laiskusega, mida peab oma suurimaks miinuseks ja takistuseks elus. Praegu tunneb ta, et oleks võinud rohkem pingutada, kuid tõdeb, et tal polnud selle vastu piisavalt huvi. 
Ühel hetkel ta aga tundis, et tahab muusikalt midagi enamat. "Mõtlesin, et kui tahan selles vallas midagi saavutada, siis pean kohe tegutsema hakkama," kirjeldab ta. Sellel sügisel proovis Anelle kätt näiteks karmimat sorti muusikat tegeva bändi Portread taustalauljana, kus soleerib staarisaate varasematest hooaegadest tuntud Anne Arrak.
Siis jõudsid Anelleni staarisaate reklaamid ja ta otsustas katsetada. "Läksin castingule, seal öeldi mulle alguses ei. Hakkasin juba ära minema, kui mind tagasi kutsuti," räägib Anelle ülinapist edasipääsemisest. Kohtunikke ette astus ta Beyonce looga "Listen". Beyonce on nimelt Anelle lemmik ja kui tal oleks võimalus minna ükskõik millise maailmakuulsa staari kontserdile, valiks ta just Beyonce'i oma.

Väljalangemise pärast pead norgu ei lase
"Sain juba alguses aru, et seal saates pole mõtet solvuda, kõik on juhuslik," ütleb Anelle ja lisab, et Mikuga koos kahe viimase seas seistes ta juba teadis, et tuleb koju minna. Sellegipoolest pole ta kurb, vaid on õnnelik, et jõudis nii kaugele. "Ma pole esimene väljalangeja, vaid jõudsin esimese kümne hulka tuhandete inimeste seast!"
Peale väljalangemist tuli Anellele mitmeid pakkumisi, mis valdavalt olid klubimuusika vallast. Tulevikus näeb Anelle end hoopiski pop-soul lauljana, kuid praegustele pakkumistele ta "ei" ei ütle. Kui esialgu olid noorel lauljannal plaanid Tartusse õppima minna, siis nüüd on ta elu justkui peapeale pööratud ja otsuseid teha raske. "Mõtlen, et kui ma praegu Tartusse lähen, siis mul poleks seal aega enam muusikaga tegeleda. Tunnen, et peaksin just praegu sellele keskenduma ja võimalikult palju sellel nimel tööd tegema," räägib Anelle Noorte Häälele ja mõtleb, et peab ilmselt vaheaasta tegema ja korraks aja maha võtma.

"Ma olen ka nüüd loodusfotograaf!"
Lisaks kõigele töötab Anelle Viimsis oma ema restoranis ettekandjana ja jõuab selle kõrvalt ka oma toreda peika Hansuga hängida. Ka intervjuule ilmuvad nad käsikäes. Küsides, kuidas nad tutvusid, hakkavad mõlemad klišeelikult jutustama: "Oli üks kuum kevadpäev..." Tegelikult oli päriselt ka! Kohtumispäev on mõlemile meelde jäänud eelmise kevade kõige lahedama päevana. Ühiste tuttavate kaudu randa võrkpalli mängima juhtunud Anelle ja Hans viskasid teineteisele kohe silma ja õhtu lõppedes hakkas Anellel kripeldama, et kuidas nüüd siis jutuga algust peaks tegema. "Hans rääkis mulle, et ta on loodusfotograaf ja koju kõndides nägin ma äkki maas röövikut, mõtlesin, et jess, saatsin Hansule pildi sisuga, et mina olen ka nüüd loodusfotograaf!" räägib Anelle ja lisab, et seal pidi küll saatusekäsi mängus olema. Sellest maikuu päevast alates on Hans ja Anelle teineteisele justkui asendamatud olnud.

Ei karda kuskilt kõdi!
Kui aega üle jääb, siis meeldib Anellele ulme- ja fantaasiakirjandust lugeda ja trenni teha. Inimestes hindab ta siirust ja ausust. Ta leiab, et on ka ise otsekohene ja konkreetne. "Paljud mõtlevad, et ma olen hästi külm, kuri ja ülbe. Tegelikult ma lihtsalt võõristan uusi inimesi ja mul läheb nendega harjumisega aega," kirjeldab ta end. Huvitava faktina võib välja tuua, et Anelle ei karda mitte kuskilt kõdi! "Ma lihtsalt otsustasin, et enam ei karda. Kui keegi mind kõditas, olin paigal ja ei hakanud nihelema, mõtlesin, et kannatan ära. Enam ei kardagi!" kirjeldab ta ja lisab, et teab ise, et see on tegelikult veidi imelik.