Jutuvõistlus: Vanaema võitlus vähiga pani terve perekonna proovile

Scanpix

Paar aastat tagasi, kui mu kallis vanaema veel elus oli, oli arvatavasti minu elu parim aeg. Tegin kõike koos temaga. Tema oli see kes mind koolist tulles ja üksi olles hoidis, ning minu eest hoolitses. Armastasin teda kogu südamest! Kõik oli korras, kuni tuli see saatuslik päev. Mu vanaemal diagnoositi vähk. Ma ei mäleta mis sorti vähk see oli, kuid see levis kiirelt organismis.

Ja toost päevast hakkas mu kallil vanaemal ainult halvemini minema. Kõige halvem oli veel see, et ta loobus ravist vähi algfaasis, kuid siis kui ta käed olid halvatud, oli ravi saamiseks juba hilja. Kui nii see aeg möödus, läks temal halvemini. Lõpuks ei saanud ta enam liikuda, ning siis hakkasime mina, õde vanaisa ja ema teda aitama ja toetama. Küll me aitasime teda ringi liikuda ja eluvajalikke toimetusi teha, raske oli, kuid vaev tasus ennast ära, sest tegu oli armastatud inimesega. Kuid lõpuks läks vähk nii halvaks, et pidime vanaema haiglasse viima, kuid kahjuks ei suutnud vanaema vähist võitu saada.

---

Neljapäeval, 3. mail tulid 10 000 last 21 linnast üle Eesti kokku Teatejooksule selle nimel, et joosta liikumisvõime kaotanud Christella (9), Hendra (10) ja Janari (15) ravi heaks.

Osad inimesed kaotavad liikumisvõime haiguse tõttu, mis on kaasa sündinud või mis tabab neid hiljem. Osad inimesed ei saa enam liikuda pärast seda, kui nendega on juhtunud õnnetus. Kaitstud ei ole selle eest meist keegi – see tõesti võib juhtuda igaühega. Siis on vaja väga suurt meelekindlust ja tahtejõudu ning muidugi lähedaste, sõprade ja koolikaaslaste tuge, et liikumisvõime kaotusega leppida ning paraneda nii hästi kui võimalik.

Paljudel meist on lugu, kuidas liikumisvõime kaotus on tabanud või oleks peaaegu tabanud meie lähedast, tuttavat või koguni iseennast. Jaga Noorte häälega oma lugu sellest, mis juhtus ning kuidas sellega toime tulid, millest tuge leidsid ning mida õppisid.

Saada meile oma lugu aadressile noortehaal@delfi.ee või läbi spetsiaalse vormi SIIT!