Minu lugu: Elutervest mehest sai ühe õhtuga invaliid

See lugu pole pikk, kuna mulle kui lapsele ei räägitud üksikasju ja nüüd, aastaid hiljem, pole ka ise uurinud.

See võis juhtuda 4-5 aastat tagasi. Ühel talveõhtul jäi minu sugulane auto alla. Selle asemel, et kiirabigi kutsuda, põgenes juht südmuskohalt ja jättis mehe külmal talveõhtul tee äärde. Mees leiti alles hommikul, ta oli külmunud. Suur ime, et ta üldse ellu jäi, sest õues oli külma ligi 25 kraadi. Külma tagajärjel amputeeriti ta parem jalg põlvest, vasakul jalal amputeeriti kõik varbad ja ka mõned sõrmed on tal puudu.

Tänaseks on sugulasel ühe jala asemel küll protees, kuid inimene on siiski elus väga pettunud.
Nii palju tean mina sellest loost. See võis olla argus, kartus, mis sundis juhi põgenema ilma, et oleks kiirabigi kutsunud. Kas see juht üldse teab, milles ta süüdi on? Kas ta teab, et kui ta oleks kutsunud kiirabi, oleks mehel alles jalg, näpud ja varbad.

Noore mehe elu pole rikutud autolt saadud löögist, vaid külmas veedetud öö pärast. Süüdlasi pole leitud, karistust pole saanud keegi. Kas karistus üldse aitaks? Noore mehe elus ei muudaks see midagi.

Nüüd elab ta üksi vaikelt oma elu, talle ei meeldi suhelda, ta on endasse tõmbunud. Ma ei usu jumalasse, aga ma loodan, et pärast surma tuleb midagi, kus saavad karistada need, kes elu ajal jäid karistamata.

---

Neljapäeval, 3. mail tulid 10 000 last 21 linnast üle Eesti kokku Teatejooksule selle nimel, et joosta liikumisvõime kaotanud Christella (9), Hendra (10) ja Janari (15) ravi heaks.

Osad inimesed kaotavad liikumisvõime haiguse tõttu, mis on kaasa sündinud või mis tabab neid hiljem. Osad inimesed ei saa enam liikuda pärast seda, kui nendega on juhtunud õnnetus. Kaitstud ei ole selle eest meist keegi — see tõesti võib juhtuda igaühega. Siis on vaja väga suurt meelekindlust ja tahtejõudu ning muidugi lähedaste, sõprade ja koolikaaslaste tuge, et liikumisvõime kaotusega leppida ning paraneda nii hästi kui võimalik.
 
Paljudel meist on lugu, kuidas liikumisvõime kaotus on tabanud või oleks peaaegu tabanud meie lähedast, tuttavat või koguni iseennast. Jaga Noorte häälega oma lugu sellest, mis juhtus ning kuidas sellega toime tulid, millest tuge leidsid ning mida õppisid.