Mida kunstilist Sa ehituses näed?


Kuna ehitusel saab kasutada väga palju erinevaid töövõtteid, siis selles, kuidas keegi tööd tehes õpitut kasutab, peitubki omamoodi kunst. Nii nagu kunstnik loob kunsti värvidega, loob ehitaja näiteks telliste, pahtli ja kelluga. Sain ühel kutsevõistlusel tagasisidet, et teen segu laotades üleliigseid liigutusi. Olen aga ise nii harjunud ning tulemus on väga korralik, seega oma töövõtteid ma muuta ei plaani. Ma arvan, et nii nagu kunstnik peab oma stiilile kindlaks jääma, peab ka ehitajal oma käekiri olema.

Nimetagem Sind siis mitte ainult ehitajaks, vaid ehituskunstnikuks. Oled valinud endale tüdruku kohta ebahariliku eriala. Miks Sa ehitust õppima läksid?

Kui aus olla, siis minu esimene eelistus oli tegelikult restaureerimine. Kuna tol aastal aga Järvamaa Kutsehariduskeskuses vastuvõttu sellele erialale ei toimunud, tegid õpetajad mulle ettepaneku minna ehitust õppima. Mõtlesin, et miks mitte. Kuna ma ei ole koduperenaise tüüpi, kes läheks koristust või toitlustust õppima, siis võtsingi väljakutse vastu.

Kuidas Sa sellel mehisel erialal kohanesid?

Kuna ma ei olnud alaga varasemalt kokku puutunud, oli algus keeruline. Mul oli nägemus, kuidas asjad käivad, aga puudusid oskused. Töö on füüsiliselt raske, aga oma loomuselt sobib väga hästi ka tüdrukutele. Kindlasti ei tasu arvata, et ehitus on ainult meeste ala. Vastupidiselt levinud arusaamale julgustan ma hoopis tüdrukuid ehitust õppima tulema.

Mida Sulle kõige rohkem ehitada meeldib?

Kui ma juurde õpin, siis laiendan kindlasti oma meeldib-nimekirja, aga siiani on minu lemmikud seinad, mis on laotud väga vanadest kividest. Vana kivi uus kasutamine annab ülihea lõpptulemuse. 



Mis on kõige lahedam projekt, mille kallal töötanud oled?

See projekt on seotud seintega. Taastasime onu juures seinu, mis olid püsinud aastast 1800. Lõpptulemus jäi väga efektne.


Oled õppetöö käigus kindlasti pidanud oma ehitatut ka lammutama. Näiteks kasvõi müüri ladudes. Kumb Sulle rohkem meeldib, kas ehitada või lammutada?

Ehitada on tore ja lammutada ka – eriti kui halb tuju on, siis saad ennast seeläbi välja elada. Aga eks meeldivam on lammutada ikka kellegi teise kui enda tööd.

Mida aeg edasi, seda raskem on enda loodut lammutada, sest praktikatööd tulevad järjest paremini välja. Kes ikka tahaks tapeeti toast maha kiskuda, kui see just seina on saanud?

Müüre oled Sa ehitanud ja lammutanud küll korduvalt, sest esinesid edukalt Viljandi Kutseõppekeskuses peetud müürseppade kutsevõistlusel „Jõulukellu 2014“. Olles ainuke tüdruk 12 noormehe seas, saavutasid Sa seal neljanda koha. Kuuldavasti oli see Sinu kooli läbi aegade parim tulemus, mis garanteeris Sulle ka osaluse märtsikuus toimuvale kutsemeistrivõistlusele Noor Meister. Mis eesmärgiga Sa Noorele Meistrile lähed?

Noorel Meistril on mu eesmärk olla parem, kui eelmisel aastal, mil sain seitsmenda koha. Eks selleks tuleb palju harjutada, et ma tuleksin etteantud ülesandega ajaliselt ja nõuetekohaselt toime. Sel aastal on võistlusülesandeks joonise järgi müüri osa ladumine. Kogu võistluse teeb põnevaks poiste poolt pakutav konkurents. Olen kindel, et poisid on tublid ja mulle vägagi tugevad vastased. 


Kas Sinu arvates on naisterahval sellel erialal kerge või raske karjääri teha?

Ma isiklikult ei ole ühegi sellel alal töötava naisega kokku puutunud. Aga usun, et kui oma tööd hästi teha, võib naine ka ehituse alal kaugele jõuda.

Sinu õpingute lõpuni on jäänud vaid pool aastat ja siis ootab Sind töö.

Millest Sa oma erialast tulevikku silmas pidades unistad?

Ma ei ole unistaja tüüp, sest keegi ei tea, mida elu meile toob. Minu suvine praktikakogemus, kus sain nii betooni valada kui ka katuseid ehitada, andis kinnitust, et üldehitajana ma ennast ei näe.
Selle eriala juurde jäädes tahan teha tubasemaid töid – pahteldada, lihvida, plaatida – ehk vaataksin ka siseviimistluse poole.


Eesti noori müürseppi saab näha 6.-7. märtsil Tallinnas Eesti Näituste messikeskuses toimuval kutsehariduse suursündmusel Noor Meister 2015. Mõõtu võtavad pea 350 kutseõppurit 25 erialal, avatud on töötoad ametite proovimiseks, õppimisvõimalusi tutvustavad 31 kutsekooli üle Eesti. Sissepääs on kõigile huvilistele tasuta! Uuri lähemalt www.noormeister.ee ja liitu üritusega Facebookis.

***
KOMMENTAAR

Oma 209 tehasega 30 riigis Wienerberger Group’i kuuluv maailma suurim telliste ja Euroopa suurim katusekivide tootja Wienerberger AS on kutsehariduses ehituse erialale olnud abiks nii ehitusmaterjalide varustamise kui ka tooteid tutvustavate koolituspäevade korraldamisega.
Ettevõtte Põhja-Eesti müügiesindaja Urmas Allese hinnangul vajab ehitusvaldkond kvalifitseeritud tööjõudu. Ta ütleb, et kutseharidussüsteem annab esimese sammuna korralikud teadmised ja praktika, millest saab jõudu julgelt elule vastu astuda. Töökogemus oma erialal omandatakse ennekõike ehitusobjektidel.

„Korraliku väljaõppega ehitajal ei tohiks tööpuudus probleemiks olla, seda just eraettevõtluses,“ arvas Alles, lisades, et kuna ehitusvaldkonna palgasüsteem põhineb paljuski tükitööl, siis on kogu rikkus oma kätes.