Uuringud on aga näidanud, et laste seljavalu on hoopis väiksem siis, kui nad kannavad koolikotti ise jala kooli minnes, olenemata koolikoti raskusest. Lapsed, kes saavad kooli auto või bussiga, kurdavad hoopis rohkem seljavalu. Seetõttu seostatakse valu põhjuseid rohkem laste vähese füüsilise aktiivsusega. Hea koolikott võiks seega olla mugav, et laps tahaks seda rõõmuga kanda ja mitte piirata tema liikumisvabadust. Koolikoti kandmist võib näha kui lihtsat viisi, mis täidab lapse päevase füüsilise aktiivsusnormi.

Kuidas valida lapse liikumist toetav koolikott?

Esmane valik tee lapse mõõtude järgi. Kõige mugavam on kanda kotti, mis ulatub õlgadest kuni alaseljani. Koolikoti laiusel tuleks tähele panna, et see ei piiraks lapse käte liikumist ja annaks talle vabaduse liikuda läbi ka kitsastest kohtadest, näiteks bussis või läbi rahvamassi. Kuna üldine soovitus on, et koolikoti kaal koos asjadega ei tohiks olla suurem kui 10–15% lapse kehakaalust, siis targem on valida juba tühjana kergemast materjalist kott.

Eelista laiemaid rihmu ja polsterdusi – nii ei sooni rihmad õlgu, kui kott on raskem. Polsterdatud seljatugi vähendab põrutusi seljale ka siis, kui laps kotiga jookseb. Liigne polsterdus võib aga kuumemal päeval selja higistama panna, seega eelista materjale, mis on õhku läbi laskvad. Kui koolikotil on olemas ka eest kinnitatav rihm, aitab see vältida koti liigset loksumist. Rihmade kasutus on hea lapsega koos selgeks õppida. Nii saab ta vastavalt koolikoti raskusele ja eelistustele neid iga kord ise reguleerida.

Lase lapsel proovida mitut koolikotti. Iga inimese selja kuju on veidi erinev. Koolikott, mis ühele tundub mugav, võib teisele olla ebameeldiv kanda. Lapse enda mugavustunne on koolikoti valikul parim indikaator.

Sahtleid vali vastavalt lapse soovidele. Mõni laps tahab kasutada koolikotti kui pinalit ja vajab selleks mitut erinevat kohta, kus kirjutusvahendeid hoiustada. Teisel on pinal olemas ja piisab ühest-kahest vahest. Läbi tasuks mõelda, kus hoida kotis spordiriideid, jooki ja lõunasööki, et need kooliasju ei määriks.

Kandmisstiilidel eelista variatiivsust. Vastavalt väsimusele ja eelistustele on hea, kui kotti saab kanda nii üle ühe kui ka kahe õla, seljal kui ka kõhul või hoopis käes. Lapse hirmutamine koolikoti valest kandmisest ja kõveraks jäämisest ei ole hea mõte. Nii kipuvad nad oma keha liikumist kartma hakkama ja vähem liikuma.

Enne poodi minekut on hea mõte need punktid ka lapsega koos läbi käia. Siis oskavad nad eeltoodud teadmiste najal ise kaalutletud otsuse teha. Lihtsalt meeldimise järgi valitud koti ostu võib muidu laps hiljem kahetsema hakata. Kui koolikott on ostetud, õpeta last ka seda pakkima. Kaasas tuleks kanda ainult vajalikke asju ning raskemad ja suuremad asjad võiks pakkida seljale lähemale ja kergemad eemale. Vastupidiselt tehes võib koti raskus liigselt õlgadest eemale tirima hakata.

Tutvu hoolikalt valitud koolikottide ja koolikotisisuga Rahva Raamatu e-poes või kauplustes!

Füsioterapeut Taavi Metsma abikäe leiad kodulehelt www.harjutused.com ja Fysioviisi Facebooki kontolt.

Jaga
Kommentaarid