Ükski heategu ei jää karistamata
Meie ümber leidub alati inimesi, kes tulevad hädasolijatele appi ilma kutsumiseta. Kuid on saanud erandiks, et tulevikus, kui Sina abi vajad, jätab ta su hätta. Miks see nii on?
Enda kogemuste põhjal võin öelda, et paljud ei saagi aru, et nad miskit valesti on teinud. Tavaliselt tuleneb see sellest, et isik on liiga noor. Kuid kui see noor isik eksib korduvalt, siis võib hakata arvama, et ta ei peagi kaasinimesi enda kõrval kellekski ja teeb kõike sihilikult.
Haige asjana näib see, kui täiskasvanud inimene juba niimodi käitub. Nendel juhtudel on tegu juba psühholoogilise süvauurimisega, millega iga lihtsurelik hakkama ei saaks. Kes julgeks näiteks öelda oma parimale sõbrannale, miks ta temalt meelega poiss-sõbra üle lõi?
Sõpruses on tähtis üksteise austamine ja usaldus. Kuid kui usaldus kaob, kaob ka tavaliselt sellega sõprus, mis esmapilgul võis näida kindla ja tugevana. Sa võid seda reeturist sõpra taga igatseda, või talle andeks anda, kuid ega see miskit ei muuda. Inimene ei muutu nii kergesti ja puudused hakkavad korduma.
Nii raske, kui see ka ei ole, tuleb eluga edasi minna ja jääda koos nendega, kes on sind igati aidanud. See tüüp, kes su sõprust tegelikult põlgab ja kes sind hädas maha jätab, ei ole kellegi sõprust väärt. Eriti, kui ta seda korduvalt teeb. Õige sõber aitab sind igas olukorras, temalt ei ole vaja midagi paluda, ta võtab asja lennult.
Millised on Sinu kogemused selliste inimestega?
Kirjuta meile meiliaadressil: noortehaal@delfi.ee või registreeru kaasautoriks!
