Kasutame tänapäeval tihti veebipõhiseid rakendusi: e-panka, e-ärikanaleid, e-riiki ja muud. Süsteemid ja tarkvarateenused juhivad me elu, aitavad äri ajada ning suhelda.
Just nagu edukad organisatsioonid, on ka Tallinna Ülikooli teadlased pikemat aega mõistnud inimese-arvuti interaktsiooni hädavajalikkust.

„Mõned ettevõtted tähtsustavad HCI osakaalu tootearenduses, et saavutada turul konkurentsieelis. On teada, et kasutaja valib tarkvara tihti selle kasutajamugavuse, mitte niivõrd funktsioonide pärast,” selgitas Abiodun kasutajamugavuse rolli tarkvaraettevõtete välja töötatavates lahendustes. „Inimeste väärtused, näiteks turvalisus, kaasatus, privaatsus, tervis ja omanikutunne, on järk-järgult muutumas interaktiivsete süsteemide disaini igapäevaosaks.”

See toob kaasa veelgi suurema surve ellu jääda. „Turusurve on peamine põhjus, miks arendusettevõtted suunavad raha uuendustesse ja järjest edukamate tarkvaratoodete ehitamisse,” selgitas Abiodun. Kehv kasutajakogemus tõstab ettevõtte kulusid, mistõttu näevad targad ja uuenduslikud ettevõtted HCId kui vara, mitte väljaminekut.

Kuna tarkvaratööstuses domineerivad üle maailma just väikesed ja keskmised ettevõtted, soovib Abiodun leida viisi, kuidas edendada HCI valdkonda terves selles ökosüsteemis.

„Oma uurimistöös lähenesin asjale disainiteaduse vaatevinklist ning lõin teekaardi, mille abil soodustada HCI-lähenemiste kasutuselevõttu tarkvaraarendusettevõtetes. Teekaardi kasutuselevõtt eeldab ettevõtetelt ka enesehindamist, et saaks kohaldada seda nende vajadustele,” tutvustas Abiodun kaarti, mille ta lõi pärast tutvumist Eesti ja Nigeeria tarkvaraettevõtetega ja nende tööpõhimõtete võrdlemist.

Kuigi kaardi peamine siht on väikesed ja keskmised ettevõtted, saavad seda kasutada inimkeskse disaini rakendamisest huvitatud suurettevõtted. „Ainus eeltingimus on, et ettevõte saab aru, et neil on seda vaja,” tõi Abiodun välja võimaliku kitsaskoha. Need ettevõtted peavad hindama oma praegust olukorda ja võrdlema seda mõne näiteks toodud ja edukalt inimkeskset disaini kasutava ettevõttega.

Abioduni sõnul saavad ettevõtted teha koostööd ülikoolidega, et luua, üle kanda ja omandada uusi teadmisi. „Siiski ei saa tagada, et inimkeskse disaini kasutuselevõtt garanteerib automaatselt hea kasutajakogemuse – interaktiivsete süsteemide loomisel tuleb neid põhimõtteid silmas pidada süsteemselt ja järjepidevalt.”

Jaga
Kommentaarid