Hiljuti allkirjastasid ligi 15 000 loodusteadlast kõigi maade rahvastele ühise pöördumise, kus kutsuti üles kiiresti muutma meie senist käitumist, kuna vastasel juhul on heaolu hoidmine praegusel kujul keeruline.

Eriti just viimase sajandi jooksul on inimkond muutunud maa keskkonda oluliselt mõjutavaks teguriks, mistõttu on käesolevat ajastut nimetatud antropotseeniks – inimese ajastuks.

Ülikool on institutsioon, kus kujundatakse ühiskonna tulevikku. Siin töötavad ja õppivad inimesed teavad rohkem ja seetõttu ka vastutavad rohkem meie ühise tuleviku kujundamise eest.

Teadmiste hulk meid ümbritseva keskkonna, sealhulgas ühiskonna toimimist mõjutavate protsesside kohta pole kunagi olnud nii suur. Need teadmised vajavad haridussüsteemis toetamist meie käitumise ümberkujundamiseks.

Seni piisas meie heaolu parandamiseks tehnoloogilisest innovatsioonist ja üha uute loodusressursside rakendamisest inimkonna heaks. Üha arenevate teadmiste toel saaks see protsess ka jätkuda.

Paraku seavad muutused ökosüsteemides meie heaolu edasisele kasvule piirid. Küsimused, millele inimkond vastuseid peab leidma, on nurjatut laadi ning nende lahendamine pole ühe distsipliini piires võimalik.

Lahenduste ootust peegeldavad kõige selgemalt ülikoolis õpinguid alustavad üliõpilased. Mitmed uuringud on näidanud, et peale kasvavad põlvkonnad erinevad oma käitumiselt varasematest.

Ka meie suhtlusruumis kõlavad sildistamised, millega nimetatakse eelmise aastatuhande viimasel kümnendil ja käesoleva sajandi esimesel kümnendil sündinuid saamatuteks lumehelbekesteks. Aga siis tulevad need samad „saamatud“ ja korraldavad kolme tunniga Tallinna Vabaduse väljakul tantsupeo.

See on näide, et meie nooremad kaaslased oskavad keskendunult, kiiresti ja põhjalikult tegutseda nende eesmärkide nimel, mis neile olulised on. Nad väärtustavad asju, mis varasematele põlvkondadele võib-olla nii tähtsad pole olnud.

Mitmed autoriteetsed uuringud näitavad, et millenniumipõlvkond on vägagi teadlik ühiskonna ja neid isiklikult ees ootavatest väljakutsetest, nad soovivad ise midagi parema tuleviku nimel ära teha. Nende üks olulisi väärtusi on sotsiaalne ja ökoloogiline jätkusuutlikkus.

Neist väärtustest lähtuvalt langetatakse otsused ka ülikooli valikul. Peale heade teadusnäitajate määrab valiku üha enam see, milline on ülikooli missioon keskkonnahoiu ja võrdse kohtlemise tagamisel. Hinnatakse, kas ja kuidas ülikool toetab arengut parema tuleviku visioneerimist ning selle saavutamiseks vajalike kriitilise ja süsteemse mõtlemise, koostöö- ja jõustamisoskuste kujunemist.

Selliste oskuste omandamine ei toimu erilistes säästvat arengut käsitlevates loengutes, vaid interdistsiplinaarse iseloomuga aktiivset panustamist eeldavates elulisi küsimusi käsitlevates programmides. Selliselt tegutsedes leiame ühiselt lahendusi inimkonna ees seisvatele suurtele väljakutsetele.

Jaga
Kommentaarid