Paindlik lähenemine keeleõppele on põhimõte, mida pakub Euroopa nüüdiskeelte ja kultuuride õppekava. Valida võib kuue peaeriala – inglise, itaalia, hispaania, prantsuse, saksa ning soome keele ja kultuuri – vahel, neid saab kombineerida kõrvalerialadega.

Mitmekülgsete keelelis-kultuuriliste teadmistega vilistlane leiab rakendust peaaegu kõikjal: tõlkijana, õpetajana, kultuuriajakirjanduses, turismi alal, samuti eri riikide asutuste ja välisesinduste juures ning rahvusvahelistes organisatsioonides.

Ühena paljudest on eriala ja karjääri sidunud saksa keele ja kultuuri eriala vilistlane Maarian Toom. „Õpingute ajal töötasin Eesti Rahvusraamatukogus, nüüd olen ametis Saksa-Balti Kaubanduskojas,“ lausub Maarian, kes suhtleb igapäevases töös Saksa ettevõtete ja asutustega. „Meie töökeel on saksa keel, kui mul saksa keele tausta poleks, ei oleks ma ilmselt sinna tööle läinud.“

Soome keele ja kultuuri eriala tudeng Therese Ilves on samuti õpingute jooksul omandatud teadmistele rakenduse leidnud. „Töötan turismisektoris ja minu kliendid on enamjaolt soomlased,“ sõnab Therese. Tema jaoks on oluline ennast soome keeles nii suuliselt kui ka kirjalikult selgelt väljendada ja niiviisi probleeme lahendada.

Prantsuse keele ja kultuuri eriala tudengi Katrin Kaisa Kirotari eesmärk on arendada tõlkimisoskust. Eriti kiidab ta tõlkepraktikat, mis keskendub eri tekstitüüpide läbitöötamisele. „Selle käigus saab väga detailset tagasisidet oma tööde kohta,“ selgitab Kaisa.

Lisaks praktilisele keeleõppele pannakse rõhku kultuuride süvitsi tundmaõppimisele, mis aitab mõtestada ühiskondlikke nähtusi. „Sa ei vaata maailma ainult oma kivi peal istudes, vaid näed laiemat pilti, suudad märgata erinevaid tahke,“ rõhutab Therese.

Sellele aitab kaasa keelekeskkonnas elamine. Näiteks Erasmuse vahetusprogrammi toel saavad tudengid veeta õppesemestri või -aasta mõnes teises Euroopa riigis. „Seal elades saad erinevatest maailmavaadetest paremini aru,“ tõdeb Kaisa.

Maariani sõnu toetab keele ja kultuuri õpinguid Tallinna ülikoolis ka rahusvaheline õppekeskkond. „Meil olid sakslastest Erasmuse tudengid samades loengutes. Juba see, et sa saad siinsamas Tallinnas nendega suhelda ja saksa keeles rääkida, on väga suur pluss.“

Kaisa toob välja ka keelekohvikud, kus iga kord suheldakse väikestes rühmades ühest valitud riigist pärit tudengitega. „Aga muidugi peab ise huvi üles näitama, minema ja suhtlema inimestega, muidu ei saa areneda,“ rõhutab ta.

Tutvu erialadega kooli kodulehel.

Jaga
Kommentaarid