Sul on maailmale midagi öelda? Tahad, et teised näeksid su lugusid, pilte või videoid? Saada kõik aadressile noortehaal@delfi.ee või saada läbi veebi!
Toimetaja vaatab saadetud materjalid läbi ja silmapaistvamad ilmuvad Noorte hääles.

Mida teeb kaasamisnõunik?



Mida teeb kaasamisnõunik?
Foto: Piret Räni

„Raske on ette kujutada mulle sobivamat ametit kui värskelt loodud kaasamisnõuniku oma,ˮ nendib Tallinna linnakantselei ametnik Kristjan Maasalu, kes on lõpetanud Tallinna Ülikooli keskkonnakorralduse erialal.

„Tahan aidata kaasa kodanikuühiskonna arengule, soodustada huvirühmade omavahelist diskussiooni ning suunata üldsuse pilgu meid ümbritsevale rikkalikule sotsiaalsele ja ökoloogilisele kapitalile,ˮ kõneleb Kristjan nagu vilunud poliitik.
Aga poliitikast on asi kaugel. „Kui avalikust teenistusest peaks villand saama, olen mõelnud kätt proovida ritsikate kasvatamise, kaerapiima tootmise ja kõrtsipidamise kallal,ˮ jätkab ta. Ka kavatseb Kristjan jätkata mõtete esseedeks vormimist, melomaaniat, matkamist ja mõttemänge. Teda paelub mõte tööst mõnes välisriigis ja tegutsemine ettevõtluses.

Tallinna Ülikoolis keskkonnakorraldust õppima asudes ei olnud Kristjanil täpset ülevaadet, mida eriala endast kujutab. Läks lihtsalt õppima „seda loodusevärkiˮ. Aga lisaks teadmiste omandamisele keskkonna, majanduse, projektijuhtimise ja poliitika valdkonnas tutvus ta mitme inspireeriva inimesega ning avardas jõudsasti silmaringi, liitus ülikooli meeskooriga ja Eesti Üliõpilaste Keskkonnakaitse Ühinguga Sorex.
Pärast ülikooli panustas Kristjan Riigimetsa Majandamise Keskuses liikumisvõimaluste arengusse Harjumaa looduses. Põnev ülesanne oli leida valutu jätk abiellu astujate tabalukkude kinnitamise traditsioonile siis, kui Keila-Joa park koos sealsete rippsildadega rekonstrueerimisele läks.

2016. aastal jättis Kristjan karjääri RMK-s sinnapaika ja alustas magistriõpinguid sooviga need kindlasti lõpule viia. Sellel aastal lisandus kaasamisnõuniku töö. Selle oodatav tulemus on niisugune: „Elanikud on linnas toimuvatesse otsustusprotsessidesse kaasatud hästi toimiva partnerluse kaudu. Selle tulemusel on kujunenud võimalikult paljude huve arvestav dünaamiline ja säilenõtke elukeskkond, kus inimesed tahavad olla ja kuhu tulla.ˮ