Sul on maailmale midagi öelda? Tahad, et teised näeksid su lugusid, pilte või videoid? Saada kõik aadressile noortehaal@delfi.ee või saada läbi veebi!
Toimetaja vaatab saadetud materjalid läbi ja silmapaistvamad ilmuvad Noorte hääles.

Neuroteadur: sina oled su aju!



Neuroteadur: sina oled su aju!
Sophie ImbeautTLÜ

„Hämmastav, et peamiselt kemikaalide, neurotransmitterite vahetamine rakkude vahel võib viia meie mõtete ja käitumisviisi muutumiseni. Pealegi on aju puhul paljud funktsioonid veel teadmata, seega on palju põnevat küsida, uurida ja avastada,ˮ kinnitab Tallinna Ülikooli teadur Sophie Imbeault ja räägib oma teadlaseloo.

Olen Tallinna Ülikoolis teadur olnud juba üle aasta. Sattusin siia, kuna eelmises asutuses hakkas teadusprojekti tähtaeg lõppema ning samal ajal avanes Tallinna Ülikoolis teaduri ametikoht. Kasutasin võimalust ja kandideerisin.

Olin varem mitu korda külastanud Tallinna, mulle meeldisid siinne kultuur, toit, jook ja meeleolu. Minult küsitakse pidevalt arvamust Eesti ilma kohta, mis on minu jaoks kummaline. Olen pärit Kanadast, kus talvise ja suvise temperatuuri vahe on üle 50 kraadi, seega pole Eesti ilm mingi probleem.

Üks teaduri eeliseid on enamjaolt paindlik töögraafik, mille teadlane koostab endale ise. Proovin end töötamise rutiinis hoida kella üheksast kuueni. Võrdluseks: doktorandi ja järeldoktorina töötasin iga päev 9–10 tundi, vahel isegi kauem. Tööd võis ette tulla ka nädalavahetuseti ja pühade ajal. Aga alati on võimalus rohkem eksperimente teha, kirjandust lugeda ning artikleid ja projektide rahastamistaotlusi kirjutada.

Teadurina proovin Tallinna Ülikoolis välja selgitada mõningaid alusmehhanisme, mis põhjustavad depressiooni ja ärevust. Kasutan molekulaarbioloogia ja biokeemia valdkonna tavapäraseid meetodeid, nagu valkude avastamist ja lokaliseerimist ajukoes, Western bloti valguanalüüsi ja immunohistokeemiat.

Seotud lood:

Loodame töögrupiga leida põhjuseid, miks inimestel võib tekkida ärevus ja depressioon. Kui mõistame, kuidas haigus areneb, on võimalik luua tõhusamaid ravimeid ja ravimeetodeid vaimsete häiretega inimeste elukvaliteedi parandamiseks.

Oma teadustööga seoses korraldasin 2017. aasta märtsis esimese Brain Awareness Weeki ehk Ajutaju nädala, mille eesmärk on edendada ajuuuringuid ja teavitada üldsust vaimse tervise tähtsusest. Samuti oli üks sihte anda inimestele võimalus suhelda teadlastega ja tutvustada, mida teadlased teevad ja kes nad on – teadlase elukutse on ikka veel looritatud salapäraga.

Aju on kõige huvitavam ja olulisem organ meie kehas. Sinu elu võrdub su ajuga. Aju töötleb teavet sellest, mida näeme, kuuleme, puudutame, tunneme, mis meis sellega seoses muutub. Sul on ainult üks aju ja see ei parane väga hästi, kui see on vigastatud, seega peab aju eest hoolitsema ja seda tervena hoidma nii kaua kui võimalik.

Aju tervena vananemise võtmed on füüsiline ja vaimne aktiivsus, positiivsed sotsiaalsed vastasmõjud, tervislik toitumine ja madal stressitase. Loodan, et Ajutaju nädalast saab Tallinna Ülikoolis traditsioon, et seda tähistataks iga aasta märtsikuu kolmandal nädalal, nagu seda tehakse ka teistes riikides.