Lõpetamata planeeringute tõttu ilmestavad Lasnamäed paneelmajad ning nende vahel laiuvad tööstusalad ja tühermaad. Valdab tehiskeskkond, võimalus loodust nautida on väga väike. Tallinna ülikooli ELUlinna projekti ühinenud tudengid aga leiavad, et aasta või enam rakenduseta seisnud ning selle aja jooksul enamasti taimestunud alade väärtus tuleks üles leida, need rohealadeks nimetada ja sellistena ka kasutusele võtta.

On ju igal sellisel alal unikaalne kooslus, vastupidav taimestik, piirkonna kujunemise eripärast johtuvad võimalused. Pealegi: kuigi tühermaal või jäätmaal on halb kõla, ei ole neid täielikult hüljatud. Leidub inimesi, kes neid aeg-ajalt külastavad ja seal ka rakendust leiavad – kunagiste talukohtade kõrval leidub sisse tallatud radu ja muid inimtegevuse jälgi.

Eripärane Paevälja

Lasnamäe üks huvitavamaid nn rohealasid on Paevälja, mis asub Maarjamäe klindil ning külgneb Narva maantee ja Mäe tänavaga. Ise oma avatud ilmet edukalt säilitav paepealne ala pakub mitmekesiseid elupaiku nii taime- kui ka loomaliikidele.

Maarjamäe klindile on koguni loodud kaitseala kolme haruldase taimeliigi – mägi-kadakkaera, aasnelgi ja püstkiviriku – püsielupaiga säilitamiseks. Asukohast tingituna avaneb Paeväljalt lummav vaade Maarjamäe memoriaalile ja joonistub välja Tallinna nn kilukarbivaade.

Kohalikud kasutavad seda ala enamasti jalutamiseks, sportimiseks ja lõkke tegemiseks. Sarnaselt paljudele teistele tühermaadele ootab aga ka Paevälja selge kasutusotstarbe leidmist.

Jah, 2010. aastal kehtestatud Lasnamäe elamualade üldplaneeringu kohaselt on siia planeeritud parklinn, samas välistab 2006. aastal Maarjamäe klindile loodud kaitseala igasuguse ehitustegevuse.

Vaade tulevikku

Ajalooliselt on Paevälja paepealset ala kasutatud loomade karjatamiseks. 1916. aastaks rajati siia lähedale lennuväli, millest kujunes Vabadussõja ajal ja lõppedes Eesti lennuväe peabaas. Teise Maailmasõja järel asus alal Nõukogude Liidu sõjaväelennuväli, mis suleti lõplikult 1970. aastal. Praegu on siin hoonete varemed ja rohtu kasvanud lennurajad.

1998. aastal kinnitati küll Lahekalda elamukvartali detailplaneering ning 2006. aastal sooviti hakata ehitama kortermaju, kuid kaitseala loomise tõttu jäi see pooleli.

Ülikooli tudengid, kelle projekti juhendavad professorid Tiiu Koff ja Helen Sooväli-Sepping, pakuvad ühe võimalusena, et Paevälja lähitulevikku ilmestav suund võib olla hoopis vahekasutus. See tähendaks, et tühermaale leitakse ajutiselt mõni muu kasutusvõimalus: vaateplatvormid, varjualused või lõkkeplatsid. Nii säilivad Paevälja looduslik ilme ja väärtused, kuid suureneb kasu kohalikele.

Vahekasutuse täpsema suuna leidmiseks tuleb kindlasti teha koostööd kohalikega, et leida just nende vajadustele vastav lahendus, arvestada aga ka maaomanikega, andes neile tagatise, et vajadusel ala vabastatakse.

Paevälja rohealale kasutusotstarbe leidmiseks on tudengid koostanud küsimustiku, millega saab tutvuda Facebooki lehel LasnaRohenurk. Küsimustikule on vastama oodatud kõik lasnamäelased ning teised Tallinna arengust huvitatud inimesed.

Jaga
Kommentaarid