Sul on maailmale midagi öelda? Tahad, et teised näeksid su lugusid, pilte või videoid? Saada kõik aadressile noortehaal@delfi.ee või saada läbi veebi!
Toimetaja vaatab saadetud materjalid läbi ja silmapaistvamad ilmuvad Noorte hääles.

Üliõpilane: matemaatikat ei osata hinnata!



Üliõpilane: matemaatikat ei osata hinnata!
Ave Mitt, Tallinna ülikooli digitehnoloogiate instituudi tudengFoto: Anna Vahter

Põhikooli lõpus ütlesid klassikaaslased, et näevad mind matemaatikaõpetajana. Mida aeg edasi, seda selgemaks saab, et just matemaatika ongi minu eriala.

Minu teekond matemaatikani on mõneti ootamatu. Lapsepõlvest saati olen olnud ju väga aktiivne – juba kolmeaastasena sain oma esimese karika jooksmises. Pärast seda olen olnud südamega spordi juures, saanud häid kohti kergejõustikus, võrkpallis, triatlonis, suusatamises ja jalgpallis. Viimases olen naiste rahvaliiga arvestuses Eesti meister. Spordile lisaks meeldib mulle väga sudokusid lahendada, olla aktiivne ja aidata ülikoolis tudengite elu paremaks muuta.

Edu ka matemaatikas

Samas on mulle alati meeldinud matemaatikaülesandeid lahendada. Juba algklassides andis õpetajast ema mulle nuputamisülesandeid. Põhikooli ja gümnaasiumi igas klassis osalesin matemaatikavõistlustel. Eriti head mälestused on põhikoolist Enn Nurga mälestusvõistlustelt, kus tulin iga kord esikolmikusse.

Praegu õpin Tallinna ülikoolis matemaatika erialal. Matemaatika õppimine pole aga mulle alati kerge olnud – põhikoolis valmistasid probleeme protsendid, gümnaasiumis tõenäosus ning ülikoolis algebra ja geomeetria. Ülikooli matemaatika on ju keerulisem kui gümnaasiumi oma. Kõige suurem erinevus on ilmselt see, et ülikoolis on rohkem teooriat, mis aitab mõista, kuidas matemaatika on üles ehitatud.

Õnneks on mul olnud väga head õpetajad, kes vajalikul hetkel toeks olid. Olen neile väga tänulik! Minu suurim eeskuju on aga õde, kes omandas magistrikraadi matemaatika erialal Tartu ülikoolis.

Kasulikkus selgub hiljem

Jah, matemaatika võib tunduda paljudele igav. Aga sellel on oma võlu, mis on suutnud köita mind ja loodetavasti suudab köita ka paljusid teisi.
Kui õppimise ajal ei pruugigi aru saada, miks matemaatika kasulik on, siis elus tekib olukordi, kus loogilisest mõtlemisest ja võimest olukordi paremini analüüsida tõuseb palju kasu.
Mina astusin Tallinna ülikooli kohe pärast gümnaasiumi lõpetamist Pärnus. Õpingud sujuvad hästi vaatamata sellele, et alguses oli kõik võõras ja natukene isegi hirmuäratav. Oluline osa eduka sisseelamise juures oli digitehnoloogiate instituudi tuutoritel ja üliõpilasnõukogu liikmetel. See oli ka suuresti põhjus, miks liitusin digitehnoloogiate instituudi üliõpilasnõukogu DigiTechiga.

Abiline keerulistes olukordades

Palju on neid, kes arvavad, et kui õpid matemaatikat, saab sinust õpetaja, aga see pole tingimata nii. Matemaatika õppimine arendab loogilist mõtlemist, aitab keerulistele probleemidele lahendusi leida. Neid aga, kes suudavad keeruliste olukordadega hästi toime tulla, on igasse asutusse vaja.
Mind näiteks huvitavad väga ka statistika ja majandus. Õnneks on töökoha valikuga veel vähemalt kaks aastat aega. Kui selgeks saab, mida täpsemalt teha tahan, saan magistriõppes valida õige spetsialiseerumise.
Küll olen kindlal veendumusel, et õpilastele on vaja juba algkoolist alates seletada, mida ainete õppimine tegelikult annab. Arvasin väiksena, et matemaatika on ainult õpikust ülesannete lahendamine, aga see on hoopis palju rohkemat.

Soovitan neile, kellele matemaatika meeldib, uurida õppekava ja tulla just seda eriala õppima, sest häid matemaatikuid on alati vaja.

Ave Mitt