Riku reegleid ehk kuidas mitte kunagi tööle minna

Tavapärane elumudel näeb ette, et pärast kohustuslikku kooliharidust läheb noor inimene omandama eriala, pärast mida asub tööle. Töökohti vahetab ta keskmiselt elu jooksul kolm korda ja seejärel läheb ta pensionile. Selline lihtne mudel, mis ei nõua muud, kui reeglite järgimist. Aga mis siis, kui saab ka teisiti?

On olemas teatud hulk inimesi, keda rutiin ja tavapärane töömudel õnnelikuks ei tee. Tihtipeale ilmnevad neil esimesed raskused juba koolipingis, sest tundub vastumeelne alluda igapäevaselt paljudele nõudmistele ja järgida kooli töörütmi. Selles olukorras tulebki mängu mõiste “vabakutselisus”.

Vabakutselisus tähendab töötegemise mõistes seda, et inimene ei tööta palgalisel ametikohal. Näiteks võib tegemist olla loometöö tegijaga. Selle mõiste näitlikustamiseks võib öelda, et vabakutseline loob midagi, keegi teine ostab selle ära ja töö autor teenib seeläbi raha.
Vabakutselise elu ei ole kõigi jaoks, kuid mõnele inimesele võib see pakkuda vajalikku motivatsiooni töötegemiseks. Alati ei pea tegema seda, mida ühiskond nõuab ja mis on n-ö tavapärane elumudel. Mõistlikum on enda jaoks läbi mõelda, millised reeglid mind tagasi hoiavad ja seejärel aru saada, kuidas neid rikkuda.

Vabakutselise töö eelised

• Tegemist on vaheldusrikka eluviisiga, mille nimel tuleb teha palju tööd, kuid mis toob enesega kaasa suure portsu vabadust.
• Vabakutseline töö võimaldab otsustada ise, millal, kus ja kellega tööd teha. Seega vastutab vabakutselise töö tegija ise oma tööprotsessi eest.
• Vabakutselisena saab piisava ande ja töökuse korral töötada ka juba ülikooli ajal ja täpselt sellise koormusega nagu õppetöö kõrvalt võimalik.
• Vabakutselisena tehtud töö puhul jääb töö eest tehtud kasum endale.

Vabakutselise töö puudused

• Rutiin, allumine kindlatele korraldustele, kaks puhkepäeva nädalas – kõige selle puudumine vabakutselise töö käigus ei tähenda igaühele suuremat vabadust. Rutiin võib tunduda hoopiski mugava vundamendina, millele elu jooksul toetuda.
• Mõnikord saab ainult kaheksatunnistest tööpäevadest vaid unistada ja võib olla vajalik teha tööd ka näiteks 12 tundi päevas.
• Üldjuhul õpivad näiteks arvete koostamist ja projektikirjutamist majanduskallakuga koolide õpilased, mis tähendab, et nende oskuste puudumisel võivad vabakutselised kogeda esimestel aastatel raskeid õppetunde.

Tekkis rohkem küsimusi? Tule 7.–8. detsembril Tallinnas toimuvale „Teeviidale”! Rohkem infot leiad www.teeviit.ee või Facebooki lehelt.

Noorte infomessi „Teeviit 2017” noorteinfo tegevust rahastatakse haridus- ja teadusministri kinnitatud ning Eesti Noorsootöö Keskuse poolt elluviidava ESF-ist kaasrahastatud programmis „Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine” kirjeldatud tegevuste raames.