Raimo Vuorinen, Jyväskylä ülikool (Soome):

Esmajärjekorras on igal riigil vaja leida vastused järgmistele küsimustele:

  • Millised oskused toetavad karjääri planeerimist?
  • Kuidas elanikel on neid võimalik elukestvalt arendada?
  • Kuidas tagada karjääriteenuste kättesaadavus?
  • Kuidas karjääriplaneerimise oskusi hinnata?
  • Milliseid kriteeriume tuleks kasutada karjääriplaneerimise oskuste kvaliteedi tagamisel?
  • Kuidas mõõte karjääriteenuste mõju?

Bo Klindt Poulsen, VIA ülikooli kolledž (Taani):

Põhjamaades on palju näiteid, mis toetavad inimeste karjääriplaneerimise oskuste arengut erinevatel eluetappidel. Osaletakse erinevates tegevustes nii üldhariduskoolis, kutse- ja kõrgkoolis, mitte-formaalses õppes kui ka töötukassa esindustes. Täna tuginevad karjääriteenused Põhjamaades kaasaegsele õppimise paradigmale, kus fookus liigub „nüüd-ja-praegu“ otsustelt laiema karjääriplaneerimise oskuste omandamise suunas.

Linda Darbey, riiklik hariduse nõustamisteenuste keskus (Iirimaa):

Iirimaal lähenetakse karjääri planeerimisele holistiliselt: selleks, et inimene saaks saavutada oma täit potentsiaali ning aidata kaasa parema ühiskonna loomisele, pakutakse karjääriteenuseid läbi elu. Teenused toetavad inimesi nende õppimise, ametialaste, isiklike, sotsiaalsete jm elus tehtavate otsuste planeerimisel ja elluviimisel.

Kristina Orion, sihtasutus Innove (Eesti):

Sihtasutus Innove eestvedamisel on valmimas karjääriplaneerimise oskuste raamistik, mille toel on võimalik luua uudseid interaktiivseid tööriistu nii noorele ja täiskasvanule iseseisvaks kasutamiseks kui ka sobivaid metoodikaid karjäärispetsialistidele ja õpetajatele. Oluline on tagada terviklik tugi inimesele kogu elukaare vaates ja kokku leppida erinevate osapoolte rollid oskuste kujundamisel.


Jaga
Kommentaarid