Toulouse on linn Prantsusmaal, mis asub Garonne’i jõe ääres. Elanikke on seal 2007. aasta seisuga 445 200 ja pindalaks on mõõdetud 118,3 ruutkilomeetrit. Praegusel ajal on seal 9-14 soojakraadi ja päikeseline ilm. Seal on Airbusi tehas kah!

Toulouse'i lendasin 24.jaanuari hommikul kella 07.00 paiku Tallinna Lennujaamast, tehes vahepeatuse Pariisi Charles De Gaulle lennujaamas. Kohale jõudes sean oma sammud ENAC’i (Ecole Nationale De L’aviation Civile) poole, kus veedan oma kevadsemestri vahetusüliõpilasena. Elama hakkan kooli campus'e ühekohalises ühikaboksis. Naabriteks loodan saada reisikaaslased Maarika ja Maarja.

Piloodid tagasid sujuva maandumise
Hommik. 5.30. Tallinna lennujaam. Leena kõnnib alles unes. Kuna check-in sai netis varem ära tehtud, läksime esimese asjana kohvreid ära andma. Tuli välja, et nii minul kui ka Maarikal oli pagas ca 1,5kg üle lubatud kaalu. Võtsin siis pisarsilmil veel mõned asjad kohvrist välja ja saatsin koju.
Pärast turvakontrolli läbimist saime suhteliselt koheselt lennuki peale. Istusime tiiva juures, täpselt varuväljapääsu kõrval, seega oli mõnusalt ruumi jalgadega laiutada.

Pea kolm tundi lendu möödus enamjaolt magades, st kordamööda päid kokku kõlksutades. Kell 9.20 kohaliku aja järgi (meil siin kell tund aega teist varasem) maandusime Pariisis. Kiidan piloote, kes ei ajanud mu kõrva valutama ja maandusid väga sujuvalt. Aitäh!
Pariisis läksime näljast nõrkenuna otsekohe esimese saialõhna järgi kohvikusse, kust mul õnnestus saada 13euro eest üks croissant, üks muffin, banaan, tops kohvi ja veepudel.

Kõhud täis söödud ja netivajadus rahuldatud, hakkasime järgmise terminali poole sättima. Algul ei saanud kohe mitte midagi aru, täielik kaos tundus kõik. Lõpuks, kui olime juba oma 3-4km maha kõndinud, jõudsime õige terminalini. Siin tuli meil taas läbida turvakontroll, st et mul oli taas võimalus oma läpakat kotisügavustest välja tirida. Vähemalt olid töötajad viisakad. Väljendid bonjour madame ja merci lendasid igale neiule ette ja taha.
Veidi kõhedust tekitasid lennujaamas kolmeste puntidena liikuvad revolvritega sõdurid.

Foto: Leena Tammann

Jätkulennule minnes hakkas minu pardakaarti kontrollides punane tuli vilkuma. Ehmatasin korraks, kuid siis küsis naissoost mister Beani näoga tädi minult rahulikul häälel, kas olen valmis meeskonda aitama, kui peaks tekkima hädaolukord. Küsimus tulenes nimelt sellest, et minu istekoht asus täpselt varuväljapääsu kõrval. Seega pidime oskama vajadusel meeskonda aidata.

Teine lend: kohmakas maandumine ja katkine pagas
Teise lennu maandumine möödus võrreldes eelmisega väga kohmakalt. Kõrv hakkas järsust langusest jälle valutama ja maha kukkusime ka mitte just väga elegantselt. Toulouse'i jõudsime 14.30 kohaliku aja järgi. Läksime siis oma pagasit ootama, ja peagi ta ka tuli.. sellisena:

Foto: Leena Tammann

Kuna teadsin, et mul pagasikindlustust pole ja lennujaam näis suhteliselt inimtühi, ei hakanud ma ka mingi tagatisraha eest seal rapsima ja tõmblema. Rohkem köitis meelt väljast sisse paistev päike. Tegime paar kiiremat sammu ja välja jõudes saime nautida ca 15 kraadist mõnusat kevadist õhku. Linn on imeilus. Näeb välja täielik lõunamaa- palmid, eksootilised põõsad (haha!) jms. Samas, on üllatavalt puhas, erinedes tavaliselt lõunamaades nähtust. Esimese suure vaimustusehooga pildistasin täna muru! Rõõm pisikestest asjadest.

Segadus ühikatubadega
Kooli kompleks on MEGA suur. Selle alla kuuluvad kõik osakonnad, koolitusruumid, parklad, ühiselamud jne. Mina olen enda 12 m2 toaga väga rahul.

Maarikale anti eksikombel 16m2 mis maksab 50 eurot kuus rohkem, aga sellega tegeletakse vast hommikul. Maarja, õnnetukene, sai vaevu üldse toa omale... Prantslaste asjaajamised.

Meil pole mingit infot kunas kool algab või üldse mitte millestki ja kuna täna oli pühapäev, siis see tähendab prantslaste jaoks rohkem seda, et istu kodus ja ära räägi kellegagi. See tähendas ka seda, et kõik poed ja enamus söögikohad on suletud. Meil õnnestus leida üks avatud kebabikoht, kus 3 mustanahalist noormeest üritasid inglise-prantsuse ja mingi hõimu segakeeles meile sobivat kebabi pakkuda. Lõpuks saime valitud kebabi-panini ja jumalale tänu see maitses päris hästi.

Selleks korraks kõik!