„Vabandust, aga meil pole ka sellel nädalal sooja vett“. Pole hullu, astun katkise boileri tõttu oma mugavustsoonist välja ja jätkan tervislike eluviisidega. Kasutan karastavat võimalust elada korteris, kus dušši saab võtta vaid jääkülma veega.

Lisaboonusena saan tulevikus iga kord saunast jääauku hüpates oma sõpradele muljet avaldada. Minu jaoks saab see olema argipäevase tegevusega, mis ei too minus esile ühtegi erilist emotsiooni. Ma usun, et ükski mu lähedastest ei usu, et tegemist pole seekord sarkasmi, vaid tegeliku reaktsiooniga. Ausalt, eelmine näide on üks lahjemaid kõigist probleemidest, mis minuga esimestel nädalatel võhivõõras linnas elades juhtunud on.

Tagantjärgi ajab mind ennastki naerma, kuidas esimesel päeval oli mul aega viriseda 15 kilo kaaluva 80ndate koduperenaiste unistuste tolmuimeja üle, teadmata, et juba järgmisel päeval abitult, rahatult ja tühja akuga keset tundmatut tänavat seistes annaksin ma kõik, et vaid selle hipsterite poolt ihaldatud tolmuimejani tagasi jõuda.

Tõesti, ma pole vist kunagi oma elu jooksul end nii vaba ja rahulikuna tundnud, kui siin elades. Ükskõik, kui hästi sul siin ka kõik plaanitud poleks, saavad ebameeldivad üllatused, ootamatused ja muutused välismaal sinu elu lahutamatuks osaks. Samas, pole paremat tunnet sellest, kui sulle endale jõuab üllatusena kohale, et ootamatus või närvilises olukorras ei tule sul kordagi mõttesse paanitsemine ja endast välja minek, sest sa oled väga lühikese ajaga hankinud endale kadestamisväärselt head närvid ja võime näha ka kõige halvemates olukordades midagi head.

Varem või hiljem hakkad ootamatusi ja eneseületusi nautima. Lihtsa näitena võin siinkohal tuua selle, kuidas otsustasin sõpradega kaasa minna silent disco´le, mida ma Eestis juba korduvalt osavalt vältida olen osanud.

Silent disco Foto: Heelia Sillamaa

Endalegi üllatusena avastasin, et isegi tagasihoidliku eestlasena ei tekita minus võõraste inimeste ees muusikata tantsimine ja laulmine mingit piinlikustunnet (silent disco näol on tegemist peoga, kus osalejad kuulevad muusikat kõrvaklappidega ja kõrvalt vaadates on tegemist vägagi humoorika üritusega, sest kuulda ja näha on vaid seda, kuidas inimesed tuntud lugudele kaasa laulavad ja vaikuses tantsivad).

Mis kõige tähtsam, tänu oma vabamale olekule olen ma kätte saanud ka selle kaua oodatud komplimendi, et pole te eestlased midagi nii külmad ja kinnised inimesed, kui arvatakse.

Loe ka Heelia oma blogi.